Augusti esimesel poolel jätkus juulikuine erakordne kuumus. Jõgeval tõusis õhutemperatuur lõikuskuul üle 30 kraadi viiel päeval, mis on 1922. aastast alanud vaatlusreas uus rekord.
Senine rekord pärines 2002. aastast, kui üle 30kraadist kuuma esines siinmail kuu jooksul kahel korral. Eesti absoluutne maksimaalne õhutemperatuur jäi tänavusel suvel ületamata. Suve kõige kõrgem õhutemperatuur saadi kirja 7. augustil Narva-Jõesuus — 35,4 °C, mis jääb senisest Eesti rekordist ainult kahe kümnendiku võrra madalamaks. Jõgeval oli samal päeval sooja enam kui kraadi jagu vähem (34,0 °C).
Maru tegi pahandust
Lisaks erakordsele kuumusele jääb lõppenud lõikuskuu meelde 8. augusti äikese ja sellega kaasnenud tormiga. Kuu algus oli põuane ja õhus hõljus põuasomp. Taimed olid kuumuse ja mulla kuivuse tõttu närbumas. Peenrad vajasid rohket kastmist, kartulipealsed vajusid veenappuse tõttu vagudele maha. Siin-seal sadanud hoovihmad tõid valdavalt ainult lühiajalist põualeevendust. Oodati pikisilmi korralikumat suuremat vihma.
Ja siis 8. augustil tuli äikesevihm koos marutuulega. Tuule kiirus ulatus ilmajaamade andmetel iiliti Jõgeval 24 ja Toomal 32 meetrini sekundis. Torm murdis maakonnas hulgaliselt puid nii parkides kui metsades, kahjustas hoonete katuseid, rikkus elektri- ja sideliine, kandis lahtist kergemat materjali endaga kaasa. Enam tormikahjustusi oli näha maakonna põhjaosas. Äikesevihmahooge koos väga tugeva tuulega esines kohati maakonnas ka 14…15. augustil.
Kuumast südasuvest sai sügis
Kuu teisel poolel jahenes ilm järsult. 17. augustist alates õhutemperatuur üle 25 kraadi enam ei tõusnud. Sadas sageli, tihti esines äikest. Kuu lõpupäevadel mõõdeti päevasooja vähem kui 15 kraadi ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi alla 10 kraadi. 31. augustil esines maapinna lähedases õhukihis kohati nõrka öökülma. Kuumast südasuvest oli lõikuskuu teisel poolel kiiresti sügis saanud.
Kogu augustikuu keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes Jõgeval 18,1 kraadi, mis ületab viimase 88 aasta keskmist ligi kolme kraadi võrra. Varem on august soojem olnud ainult ühel korral — 1939. aastal, kui kuu keskmiseks õhutemperatuuriks saadi 19,2 kraadi. Kuu lõpuks kogunes kevadest alates efektiivset (üle 5 kraadi) soojust 1510 kraadi, mis on senise vaatlusrea rekord. Pikaajalise keskmisena koguneb meil samaks ajaks efektiivseid temperatuure 1200 °C ja kogu vegetatsiooniperioodi lõpuks 1430 °C. Tänu kogunenud rohkele soojusele oli augusti lõpuks juba suviraps valminud ja alustati selle koristust põldudelt. Lõikuskuu sademete summa kõikus esialgsetel andmetel maakonnas 71 millimeetrist kuni 131 millimeetrini. Jõgeval tuli kuu jooksul vihma 91 mm, mis on lähedane pikaajalisele keskmisele. Kõige sajusem oli viimane kümmepäevak, kui sadas enam kui pool kogu kuu sajuhulgast.
Septembris on tulnud lundki
Milline on olnud septembrikuu ilm Jõgeval viimase 88 aasta andmetel? Tavaliselt on septembri esimene pool veel suviselt soe — ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 10 °C, päeval on sooja 18 °C ringis. Maksimaalne õhutemperatuur on tõusnud 1992. aasta 1. septembril 29,6 °C. Tavapäraselt on aga ööd juba muutunud jahedaks. Keskmisena algavad nõrgad öökülmad maapinna lähedases õhukihis 6. septembri paiku, õhus pärast 22. septembrit.
Aktiivne vegetatsiooniperiood lõpeb (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 10°C) tavaliselt kolmanda kümmepäevaku alguses. Minimaalseks õhutemperatuuriks on mõõdetud mihklikuus -8,4 °C (1986. aastal). Septembris on tekkinud lumikate kahel korral (1973. aasta 26. septembril ja 1976. aasta 27. septembril). Kuu sademete summa on kõikunud 4 millimeetrist 2000 aastal kuni 141 millimeerini 1935. aastal, vaatlusaastate keskmine 67 millimeetrit.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
