Loodusliku mitmekesisuse aluseks on erinevate liikide rohkus. Iga oma selge geneetilise ja ka evolutsioonilise kavaga liik naudib nii iseenda kui paljude teiste loodud mitmekesist keskkonda olles ise üsna ühetaoline. Mis või kes on poliitilised liigid? Kas erakonnad? Millisel moel mõjutavad erakonnad ühiskonna mitmekesisust?
Pärast roheliste laupäeval peetud üldkogu on muutunud rohelise erakonna juhatuse koosseis. Meil ongi nii, et algusest peale ei valita mitte erakonnale esimeest, seda pole kunagi tahetud, vaid juhatus. Ja see juhatus valib siis endi hulgast eestkõnelejad.
Mulle tuli üksjagu omapärase üllatusena, et peamine, mida senise juhtimise kriitikud ette heitsid, oli asjaolu, et erakonda on edendatud erakonnana, mitte kogukonnanna. Piinlik öelda, aga eks seda täpselt ju tehtud ongi. Alltoodud põhjustel oleme arendanud erakonda nii, et sel oleks võime ühiskonda mitmekesisemaks muuta.
Roheliste eesmärk on ennekõike mitmekesisuse loomine ja toetamine, seega on rohelise poliitika eesmärgiks mitmekesisuse toetamine ühiskonnas.
Maa liigirikkus ei tulene sellest, et iga liik või selle liigi asurkond ise on ütlemata rikas ja mitmekesine. Igal liigil ja selle populatsioonil on oma geneetiline ja evolutsiooniline programm. Mitmekesisus sünnib liikide rohkuses, mitte selles, et liigi piires kujuneksid näiteks välja saakloomad ja röövloomad.
Mitmekesisest loodusest saab aga pidada vaid mitmekesine kultuur ja mitmekesine ühiskond. Ideaalis võiksid loomulikult kõik inimkogumid ühiskonnas pidada lugu mitmekesisusest ja seda kaitsta. See oleks lausa paradiislik olukord ja sel juhul poleks vajagi muret tunda inimkonna kahjustava mõju pärast Maa liigirikkusele.
Paraku on aga igal organisatsioonil oma tegevusprogramm ja sellest tulenev tegutsemismuster, nagu ka inimestel on oma huvid ja ambitsioonid.
Tinglikult võttes võime ka nähtust nimega erakond vaadelda ja käsitelda kui teatud tüüpi poliitilist liiki. Erakonnal kui poliitilisel liigilgi on oma programm, mis sätestab selle tegevusmustri ja viisid.
Roheliste programmi sisuks on luua ühiskonnas ja poliitmaastikul mitmekesisust.
Tänaseks on rohelised seda mitmekesisust ka loonud. Oleme tõstnud olulisele kohale vajaduse maksustada inimeste asemel just ressursside kasutamist, oleme loonud eeldused poliitilise mitmekesisuse toetamiseks ühiskonnas, algatanud kohaliku rahvahääletuse seaduse ning loonud võimalusi, et toetada rikkaks <span style=”mso-spacerun: yes”> saamist raiskamist lõpetades.
Seda on teinud rohelised erakonnana ja poliitilise liigina. Seda vaatamata tõsiasjale, et kui neid samme astuma hakati, kritiseeriti neid üsna tugevalt ka erakonnasiseselt. Võeti üle teiste poliitiliste liikide retoorika: käibemaksu tõus muudab elu kallimaks; kui kaevandustasud tõusevad, siis jäävad inimesed tööta; kütuseaktsiis muudab toasooja kalliks jne.
Tagantjärele teame, et käibemaksu tõus ei tõstnud tarbijahindu, vaid need kohati koguni langesid. Ehk tegelikult ilmselt puudus käibemaksu ja kaupade hinna vahel tugev seos.
Loomulikult evolutsioneeruvad ka poliitilised organisatsioonid. Nende programm ja tegevusmuster muutuvad. Kui 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel tekkinud rohelised poliitilised organisatsioonid olid loomult üksjagu lüürilised, siis pisitasa lisandus nende tegevusse ja argumentidesse ka teaduslikku põhjendatust. Kliima ja keskkonnauuringud andsid selleks oma panuse. Tänaseks oleme olukorras, kus teadmine, mida tuleb kliima ja looduse suhtes ühekülgselt toimivates ühiskondades teha, on ka rakenduslikult selge: ehitada säästlikke maju, kasutusse võtta keskkonda vähe mõjutavad toitumisharjumused, liigelda energiasäästlikumalt jne. Lahendused on riiulilt võtta. Vaja on põhjusi, et neid võtma hakata. Osa põhjustest ongi poliitilised. Ja neid on aina enam.
Just teatud suundades tehtavad rakenduslikku laadi poliitilised otsused saavad täna ühiskonda rohelisemaks ja mitmekesisemaks muuta. See aga tähendab, et mitmekesisuse saavutamiseks on vaja rohelistel poliitilistel liikidel toimida küllaltki sihikindlalt ja programmijärgselt. See on mõnes mõttes tõepoolest paradoksaalne, et ühiskondliku mitmekesisuse saavutamiseks on täna põhjust toimida suhteliselt sihikindlalt valitud suundades.
Kokkuvõtvalt: selleks, et Eesti ühiskonnast saaks mitmekesisem ja keskkonnasõbralikum, vajame kindlasti rohelist poliitilist liiki, mis ühiskonda mitmekesisemaks muudaks.
Loe ka: http://marekstrandberg.blogspot.com.
iii
MAREK STRANDBERG, Erakond Eestimaa Rohelised
