On suur oht, et laupäevane Rahvakogu laseb end erakondlastel lolliks teha. Erakondade rahastamine riigieelarvest on taaskord “kuum” teema alates möödunud suvest. Riigikogu põhiseaduskomisjon kogus ettepanekuid probleemiga tegelemiseks. Jõuti isegi selge sõnumini: senisele erakondade ülerahastamisele tuleb panna piir. See pole ju pelgalt ülemäärane koormus riigieelarvele, vaid ausa konkurentsi kitsendamine Eesti erakonnamaastikul.
Mõned kuud hiljem tuli Harta. Viidatakse kartellierakondade üleolevale suhtumisele, mille üks põhjusi on erakondade buumiaegne ülerahastamine. Järgnesid Jääkelder ja Rahvakogu.
Esitati pea 300 ettepanekut
Kodanike hääl erakondade ülerahastamise teemal kostis igast nurgast. Esitati pea 300 ettepanekut rahastamise kontrolli alla saamiseks. Nende kõigi peamotiiv oli – erakondade riigieelarvelisi eraldisi tuleb vähendada.
Ka mina osalesin Rahvakogu seminaril, mis puudutas just seda teemat. Lahkusin mureliku meelega. Kokkutulnud hääletasid kartellierakondadest pärit “ekspertide” eestvõttel maha riigieraldise vähendamise põhimõtte. Seega, ühiskonnas häälekalt tõstatatu ei jõua Rahvakogu n-ö finaalürituselegi. Ja seda isegi hoolimata ekspert Zoja Masso väga tabavast märkusest. Nimelt tõi ta välja, et neli parlamendierakonda saavad maksumaksja raha ühe erakonnaliikme kohta keskmiselt 11 eurot kuus. Ise suudetakse lisaks koguda vaid 0,17 eurot kuus liikme kohta.
Laekumised ei vähene
Minu teada koguneb 6. aprillil Tallinna 500 inimest, see on Rahvakogu oodatud kulminatsioon. Paraku ei ole neil minu andmetel võimalust selles ühiskonda selgelt puudutavas teemas seisukohta võtta. Vähemalt ei ole korraldajad seda ette näinud. Tagatipuks on justiitsministeerium välja tulnud ideega seada erakondade rahastamisele niisugune piirmäär, mis tuleval aastal tähendaks erakondadele mineva kogusumma suurenemist – 5,6 miljoni euroni (praegu on 5,4 miljonit).
Liigutakse selgelt seda teed, et kartellierakondade laekumised mingil juhul ei väheneks. Süsteem näeks välja selline, et iga uue riigieelarve tegemise juures kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutust, mis korrutatakse koefitsiendiga 0,9. Valem tuleks väga keeruline, esitan selle otse matemaatiliste tehtena:
(viimati eraldatud summa : 100) x (tarbijahinnaindeks x 0,9) + viimati eraldatud summa = summa ümardatakse täisarvuni Konkreetselt:
(5 412 678 : 100) x (3,9 x 0,9) + 5 412 678 = 54 126,78 x 3,51 + 5 412 678c= 5 602 663.
Rahastamislõhe tuleb suur
Sama eelnõuga soovitakse künnisest allapoole jäänud ja valimiskünnise ületanud erakondade rahastamislõhe säilitada. Nimelt eraldatakse toetust alates vähemalt üheprotsendilise toetuse saamisest. Iga protsendi kohta kehtib kordaja 0,2.Üldsumma jagatakse parlamendisaadikute arvuga, mis korrutatakse siis vastava kordajaga. Summa ümardatakse täisarvuni. Saadav summa koguneb järgmiselt, näiteks üheprotsendilise valimistulemuse korral: (5 412 678 : 101) x 0,2 = 10 825
Summad joone alla jäänud erakondadele näiliselt tõusevad, kuid vahed parlamendierakondadega on ikkagi uskumatult suured.
Uus süsteem karistab neljaprotsendilise toetuse saavutanut eriti valusalt. Siinkohal toongi markantsema näite. Oletame, et üks erakondadest saab neli protsenti häältest ja teised väikeerakonnad jäävad alla üheprotsendise toetusega ega saa mingit toetust. Arvutus näitab, et viis protsenti ja vastavalt viis parlamendikohta saanu hakkab sel juhul saama 269 562 eurot ehk kogunisti 12,6 korda enam riigieelarvelisi vahendeid kui see nelja protsendi saaja.
Viimasele jääb vaid 21 436 eurot. Vahe on tohutu! Poliitilise konkurentsi elavdamiseks oluline efekt jääb saavutamata.
Parlamendierakonnad käituvad, nagu nad alati on käitunud
Minu üleskutse 6. aprillil osalejatele: haarake kohapeal initsiatiiv! Ühiskonnas on valjuhäälselt välja öeldud, et erakonnad tuleb maa peale tuua, kodanikule lähemale. Ja üks kõige olulisem vahend selleks on vähendada riigieelarvest tehtavaid toetusi.
Kurb oleks see, kui taaskord tõdeme, et hoolimata sõnavõttudest, aktsioonidest ja seminaridest, käituvad parlamendierakonnad ikka nii, nagu alati, kasutades selleks justiitsministeeriumi (loe: Reformierakonna) häbematust ja Rahvakogu saamatust. Ärgem siis laskem seda! Tegutsegem 6. aprillil!
http://kyllikikybarsepp.blogspot.com/
i
KÜLLIKI KÜBARSEPP, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik asutaja ja juhatuse liige
