Enne Vooremaad tehti Punalippu

6. august 1983

Jõgeva näidissovhoosi ja sordiaretusjaama keskuse elamute ümbruses hakkasid neil päevil silma erksavärvilised uhiuued laste sportlikud mänguvahendid – roniredelid, liumägi, kiiged.

Jõgeva linna lapsed peaksid näidissovhoosi omi küll kadestama. Ainus koht, mis selles mõttes võrdlust kannataks, on KEKi linnaossa Kivi tänava majade nr 2 ja 4 tagaõue rajatud mänguväljakuke.

Tõsi küll, iga maja ees on oma liivakast ja ka lasteaia õue on rajatud kena mänguväljak. Kuid see on mõeldud ainult lasteaialastele.

Hoopis kurvem on aga olukord laste liikumis- ja osavusmänguvahenditega Laari ja Tähe tänava mikrorajoonis. Ka siin on juba kuues majas elanikud sees ja soolaleivapidusid näib veel küllaga ees olevat, kuid korralikku mänguväljakut siia veel planeeritud ei ole.

Kui möödunud neljapäeval  KEKi linnaosas asja uurisin, sain jutule noorte emadega. Neist sõnakam arvas sedasi.

“Ega meie lapsed liivakastist kaugemale tohigi minna. Pahandatakse, kui teedel jooksevad, pahandatakse, kui muru tallavad. Peaksime siia kõva eestseisuse valima, kes hea seisaks, et selliseid sportlikke mänguvahendeid meie linnaosas rohkem oleks. Kui poiss või tüdruk koduõues spordi poole vaatama ei hakka, siis teda hiljem staadionile enam ei vea…”

HUGO ALTER, “Mängust spordini”

***

Kesknädalal nähti Siimusti kandis suurte sarvedega hirvepulli jalutamas. Nädal varem oli inimsõbralikku hirve Vaimastveres kohatud. See loom vabas looduses on meie rajoonis haruldane. Jõgeva metsamajand on tänulik, kui nähtud hirvedest ka neile teatatakse. Samuti huvituvad nad teadetest meil elavatest kobrastest, kotkastest ja mustadest toonekurgedest.

Siinjuures olgu lisatud, et kolm pesakonda kopraid toodi Põltsamaa jõkke alles möödunud aasta sügisel Rakvere rajoonist.

ARDI KIVIMETS, “Hirved jalutamas”

***

See, et meie maal valitseb rahu, tundub meile enesestmõistetavana.

Rahu on hädaohus, kui keegi ei tunne end olevat vastutav tema püsimise eest.

Nõukogude noorte rahureferendum “Ma hääletan rahu poolt”, mis kulmineerus nõukogude noorsoo päeva üritustes, pakkus kõigile noortele võimaluse anda oma väike, ent konkreetne panus rahuüritusse. Paljud noored kirjutasid hääletussedelitele üksnes oma nime, vanuse ja töökoha. Küllalt oli aga ka neid, kes ei pidanud paljuks mõtiskleda rahuliikumise tegeliku sisu üle.

Ene Kaur Kuremaa sovhoostehnikumi II kursuselt kirjutab: “On hirmutav mõelda, et jätkub ka neid, kellele pakub lõbu mängida sõjaohuga. Tahame ja nõuame rahu! Sõdivad ainult egoistid, kes mõtlevad ainult endale ja ei kellelegi muule.”

“Sõprus ja koostöö rahvaste vahel peaks olema selleks jõuks, mis suudaks ära hoida mõttetud verevalamised meie planeedil. Olen kirjavahetuses mitmete noortega sotsialismimaades ja arvan, et need sidemed on ka väikeseks panuseks rahuüritusse. Loodan, et seda arvavad ka mu kauaaegsed kirjasõbrad  Ramona, Ilka, Marina, Monika Saksa DV-st, Wieslawa Poolast ja Blanka Tšehhoslovakkiast,” kirjutab Ülle Anton, 29-aastane ökonomist.

“Oma igapäevase töö ja laste kasvatamisega aitan kaasa rahu kindlustamisele maailmas,” kirjutab Anne Saarma, 32-aastane raamatupidaja.

Sellest kirjutasid paljud noored: oma igapäevase tööga hoiame rahu. Sest mida paremini me töötame, seda tugevam on meie maa ja väiksem sõjaoht.

RIINA PAULUS, “Tööga hoiame rahu”

***

Kuu aega tagasi sai valmis Mullavere bussipeatuse ootepaviljon. Teisipäeval aga ei uskunud teemeister Endel Kaasik oma silmi. Ootepaviljonist oli nagu laastav torm üle käinud. Kas tõesti ei trehvanud möödasõitjatest keegi nägema, kes olid need vägevad mehepojad, kellel ei olnud oma jõudu kuhugi rakendada? Miks oli vaja istepingid seinte küljest lahti kangutada ja välja visata? Aga kui homme ootab Mullavere peatuses bussi ühe lõhkuja vanaema? Kuhu ta istub, et puhata väsinud jalgu?

ANDRES KARU repliik “Kas tõesti polnud nägijaid?”

9. august

Sel aastal toodetakse Pärnu Linakombinaadis 9200 m2 riiet. 90 protsenti toodangust on voodilina materjal,  valmistatakse veel dekoratiiv- ja käsitööriiet.

Heade töötulemuste eest anti kombinaadile Eesti NSV Ministrite  Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu rändpunalipp koos rahalise preemiaga.

Augustikuus paigaldavad Hollandi spetsialistid uue trükiliini, mis hakkab trükkima meil toodetavale linasele riidele mustreid.

ENDEL TARKPEA

11. august

Kuremaal polnud kurgi näha. Oli palav keskpäev. Puhkusel, vabal päeval või lõunatunnil olijad sulistasid järves nii, et vesi veidi sogane. Kalalgi olevat palav, mis siis veel inimesest rääkida.

Veski odrapõllul mürras kombain. Põlluservas ootas punkritühjendamise märguannet autojuht Rein Kallas. “Kuremaa kured on mõneks tunniks pakku pugenud. Muidu jalutab neid siin oma kolmteistkümmend nokka. Nii julged, et kui kapotikaanele konn panna, napsaksid vist sealtki ära.”

Endel Miti Niva jauras mõned meetrid edasi, siis tagas, pööras ja tuli jälle otse. Elektriposti ümbert sai puhtaks piiratud nagu juuksuri juures habe. Endel Mitt on 19 aastat kombainiga vilja võtnud.

Põllule sõitis Heino Päid, kabiinis agronoomipraktikal olev tehnikumi neiu Liina Nael. /…/ Nüüd tuldi meestele lõunasööki pakkuma. Autost tõsteti maha mitu termost.

Nädal hiljem ütles Kuremaa sovhoostehnikumi seemnekasvatuse agronoom Malle Ojamets: “Selle nädalaga peaksime viljaga joone peale saama.”

Kuremaal on 930 hektarist viljast üle poole võetud.

ARDI KIVIMETS, “Keskpäev Kuremaal”

blog comments powered by Disqus