26. aprill 1983
Kevadtööde edukus ei olene ainult neist, kes on põllul. /…/ Ettevalmistusi kevadtöödeks on juhtinud majandite parteialgorganisatsioonid. Parteialgorganisatsioonide mõju süvendamiseks põllutööde otsustavates lõikudes on meie majandite kommunistid aastate jooksul moodustanud ja tööle rakendanud ajutised parteigrupid. /…/ Käesoleva aasta kevadisteks põllutöödeks on majandite parteialgorganisatsioonid moodustanud 37 ajutist parteigruppi. V. I. Lenini nimelises Adavere näidissovhoosis ja Lillevere-nim kolhoosis on kummaski üks ajutine partei- ja komsomoligrupp. Viimati nimetatud gruppidel on eriline tähtsus, sest siin saavad äsja koolipingist tulnud noormehhanisaatorid töökasvatuse ja kogemuse staažikatelt kommunistidelt….
ENDEL VINKMANN, EKP Jõgeva Rajoonikomitee põllumajandusosakonna juhataja,
“Ajutised parteigrupid põllutöödel”
***Jõgeva linnanõukogu täitevkomitee võttis vastu otsuse peenramaa eraldamise kohta linna asutustele ja ettevõtetele. Otsustati rakendada abinõud nende asutuste, ettevõtete ja üksikisikute suhtes, kes kasutavad peenramaad omavoliliselt.
Peenramaa pidajail tuleb hoida umbrohust puhtad kasutatavate maa-alade eraldusribad. Kolm korda suve jooksul (ajavahemikus 25. juunist 3. juulini, 23. juulist 31. juulini ja 24. augustist 31. augustini) tuleb kontrollida, kas ei leidu kartulimardikat, ja selle avastamisest kohe teatada linnanõukogu täitevkomiteele.
HERBERT SÖÖDE
***
Naistel on ikka ja alati olnud probleeme, sestap vajadus kongressigi järele, et need probleemid avalikkuse ette tuua, et neile lahendust otsida õnne ja tuleviku, maailma pidevuse nimel.
…
Meeli köitis luuletaja Ellen Niidu sõnavõtt, kes muretses tundekasvatuse puudujääkide pärast. Lapsest saab niisugune inimene, milliseks me ta koolitame ja kasvatame. Miks aga masinavärki peetakse sageli inimesest tähtsamaks, valutas südant Ellen Niit.
…
Teemal “Naine kui ema” sai sõna TRÜ professor Inge Unt, kes tõi esile naiste eelise meeste ees – olla ema. Omal ajal oli naisliikumise põhieesmärk vabastada naine koduse majapidamise kütkeist, nüüd aga mõtleme, kuidas ta koju tagasi tuua. Ema on lapsele varases nooruses olulisim vaimse hariduse andja.
…
Tallinna Moemaja demonstreeris uut ja nägusat koolivormi, samuti teisigi tootmisse tulevaid moekaid lasterõivaid.
…
HELGE MARIPUU, Jõgeva keskkooli õpetaja,
“Meenutusi naiste kongressist”
***
… Oleme minetanud kunagise kartulivabariigi kuulsuse. Mehhaniseeritud suurtootmine koos mugulate paljukordse kloppimisega on toonud kaasa seemne halvema säilimise ja haiguste kiirema leviku. Meenub, et Alice Anderfeld ütles juba ühel ammusel arupidamisel (mis tegelikult midagi ei parandanud) majandijuhtidele ja agronoomidele nii: “Kulla mehed, meie ei suuda temale siiski raudvesti selga aretada.”
Meie kartulike, see teise leiva munake kukutatakse ja pekstakse ju tõesti sandiks juba enne auna jõudmist.
Missugusel järjel ollakse siis kartuli poolest meie rajoonis, kuidas tema käsi käib?
…
- aastal hakkas juba juulikuu lõpus rängalt sadama ja varaste ning keskvalmivate sortide pealsed hävitas lehemädanik augustis.
Erakordselt sademeterohke oli ka 1978. aasta suvi ja enamik kartulisorte haigestus juba juulis.
…
Märtsikuu 17. päeval tulid rajoonikeskusse 37 majandite spetsialisti, põhiliselt seemnekasvatusagronoomid. Räägi ohtlikumatest kartulihaigustest ja nende tõrjest ning uutest agrotehnikavõtetest.
Maaviljelusinstituudi teadur Viive Rosenberg tutvustas põhjalikumalt varremeristeemi meetodit ja seniseid tulemusi. Tänavu loodetakse seda kiiret tervendamisvõtet kasutada juba meie rajooni üheksas majandis. Adaverele, Saadjärvele ka „Kevadele” lisanduvad Pajusi, Pala, Kuremaa ja Lillevere-nimeline, Põdra ja Jõgeva näidismajand saavad Sakust juba meristeemmeetodil parandatud esimese põlvkonna mugulaid.
…
JULIUS TILLO, “Teise leiva jutud. Esimene ehk eeskõne”
30. aprill
Kes on jälginud kahte isakassi vastastikku põrnitsemas ja häälitsemas, on mõistnud seda kirge, mis kevad elusas sünnitab. Kuidagi ei mõista aga mehi, kes arutult mölama hakkavad.
Üks nendest on Eduard V. (Nimed muudetud – toim), 21-aastane, arenenud keha ja ilusate näojoontega mees. 18. aprillil kell veerand neli väsis ta Põltsamaa bussijaamas ära, nagu oleks äsja lõpetanud maratonidistantsi. Istus nii, nagu polekski konte kehas. Kui aga nägi enda ees miilitsatöötajaid, startis taas. Kui talle järele jõuti, demonstreeris pusklemisoskust. Nüüd on noormees lõpetanud 10-päevase puhkepausi ja asunud taas oma igapäevaste tegemiste juurde.
- aprillil oli Mihkel L., pealinna tolm alles jalgadel, taas Põltsamaal ja paras jagu purjus. Pajusi mnt 4 kohal jäi talle sõiduauto jalgu. Ja auto sai sauna. Autoomanikud ka. Esmaspäeval, 25. aprillil, kui lõppesid trahvipäevad, sai ta ise ka aru, et oli midagi segi ajanud.
Märtsikuu viimasel päeval tundis Juhan K., et selg sügeleb. Vaja sauna minna. Selga sügades meenus, et puhast särki pole selga panna. Nii sündiski idee minna Põltsamaa kaubamajja ja sealt särk võtta. Särk saigi võetud ja hõlma alla pistetud, aga saunas tal seda selga panna ei õnnestunud. Võeti käest ära, nõuti veel 25 rubla pealekauba. Näed, mis kõik võib juhtuda.
ANDRES KARU, “Vaat, mis juhtub” (satiirirubriik Sinepiplaaster)
