Kirikukalender annab teada, et ülejärgmisel pühapäeval on ületõusmispüha. Aegade jooksul on sellele aga ka mitu rahvalikku nime külge jäänud. Eks ikka sellepärast, et munapühi, lihavõtteid ja kevadpühi tähistavad meelsasti needki, kes end kirikuga seotuna ei tunne.
Nädal enne Kristuse ülestõusmise pühapäeva peetakse aga palmipuudepüha, mis meil ilmalikus keeles rohkem urvapühana tuntud.
Urvapühadeks tuuakse urbadega pajuoksad tuppa vaasi paljudes kodudes, lapsi sellel pühapäevahommikul nendega voodist välja “ajada” tuleb aga meelde veel vähestel. Meie vanarahvas ütles selle kombe kohta, et urvaokstega puudutamine teeb lapse virgaks, tegelikult on aga uskumus, et haljas oks elujõudu annab, ristiusuga seotud tavadest vanem.
Talv oli pikk ja kevad üsna hiline. Aga et kirikukalendri kevadised pühad kuufaasidega ja ka omavahel ajaliselt seotud on ja seega liiguvad, on meil nendega tänavu vedanud. Vastlapäevgi oli hiline — 8. märtsil. Siis oli liulaskmiseks lund veel küllaga, homseks urvapühaks on pajud kohati aga lausa õitsema löönud, kollendavad ja lõhnavad.
Kes seni veel mahti pole saanud, mingu homme loodusse uitama, vaadaku ja nuusutagu!
16. aprill 2011
