Teisipäevaõhtuti käib Virtuse maadlussaalis hirmus madin: välguvad rusikad ning poisid ja tüdrukud lendavad vaheldumisi matile nagu jahukotid. Selline pealtnäha vägivaldne võitlus on tegelikult enesekaitsetreening, mida viib läbi Tartu Budoklubi. Treeningu instruktorid nentisid, et enesekaitset paraku ilma kehalise kontakti ning mõningaste sinikateta selgeks ei saa.
Jõgeva on üsna rahulik koht. Siin pimedas kõndides ei pea eriti kartma, et keegi sind rajalt maha jookseb ning paljaks röövib. Siiski tunnistasid paljud enesekaitsetrennis käivad noormehed, et nii mõnigi kord on neil tarvis olnud rusikad käiku lasta, et end omavahelistel arveteklaarimistel kaitsta. Enamik neist on osalenud suuremates või väiksemates rüselemistes, kus on saadud mõned muhud, sinikad või marrastused.
Trennis käivad paarkümmend koolinoort ning ka mõned üksikud vanemad huvilised põhjendasid seal osalemist sooviga omandada oskusi juhuks, kui neil tekib vajadus oma elu ja tervist kaitsta. Üllatuslikult on kursus üsna populaarne ka tüdrukute seas, keda on umbes kümmekond. 16-aastane Silva ja 13-aastane Karen liitusid nende endi sõnul treeninguga esialgu uudishimust ja uute kogemuste omandamise soovist. Seni pole neil olnud tarvis end ründajate eest kaitsta, kuid siiski on kindlam tunne, kui sellised oskused vajadusel olemas.
Kõige parem valik on põgenemine
Instruktorite kinnitusel ei käida enesekaitset õppimas selleks, et omandatud oskusi tarvitades ise hiljem tüli norima minna. “Need, kes ise tavaelus kipuvad tüli norima ja konflikte kätega lahendama, ei viitsigi sellistest kursustest osa võtta. Oma kogemustest võin öelda, et sellist tüüpi tegelased peaksid siin trennis vastu ainult paar korda,” tõdes budoklubi instruktor Martin.
Treenides mängitakse läbi kõik tõenäolisemad rünnakusituatsioonid. Kõike tehakse algul aeglaselt ning õpitakse kätte õiged löögi-, tõrje- ning ka kukkumisvõtted. Kahetunnise trenni vältel tehakse löökide ja tõrjete kordusi sedavõrd palju, et need kinnistuvad pikapeale refleksidena. Tehnika tehakse selgeks ning selle kinnistumiseks soovitatakse igaühel ka kodus iseseisvalt harjutada. Instruktorid loomulikult soovitavad võimalusel konflikti mitte astuda. “Kui on võimalik, põgenege, kangelast pole mõtet kellelgi mängida,” rõhutavad nad siin korduvalt.
Tähtis on löögi täpsus, mitte tugevus
Lööke, tõrjeid ja heiteid harjutatakse paarides. Siiski ei virutata löögi sooritamisel partnerile täie jõuga vastu hambaid, vaid ennekõike suunatakse täpne ja mõõduka tugevusega löök vastu sihtmärki, milleks on näiteks partneri käelaba. “Lepime kokku, et keegi kedagi täie jõuga ei löö. Me oleme siin, et harjutada, tahame ju kõik pärast trenni ikka koju, mitte traumapunkti minna,” manitses instruktor Martin, lisades, et jõudu on löögile vajadusel lihtne lisada, keerulisem on sooritada täpne ja tehniliselt korrektne löök.
Sama kehtib ka tõrjete kohta. Lööke tõrjutakse esialgu aeglaselt ja pehmelt. Ei saa aga salata, et hoogu sattudes lõpetas nii mõnigi treeningu väiksemate kriimustuste ja sinikatega. Instruktor möönis, et sellised asjad on paratamatud ning ilma kontakti astumata polegi võimalik õigeid võtteid kätte saada. “Eks neid pisemaid sinikaid ja kriimustusi tuleb ikka ette, kuid meie trennis pole veel keegi tõsisemalt viga saanud,” kinnitas ta.
Enesekaitsetreening Virtuses vältab kolm kuud ning selle aja jooksul saadakse selgeks nipid, kuidas ründajast vabaneda. “Loomulikult ei saa me anda garantiid, et pärast siin trennis käimist pääsed elusalt ja tervelt igast võimalikust kähmlusest. Selge on see, et need oskused tulevad kasuks, kuid alati tuleb meeles pidada, et ründaja võib olla osavam ja tugevam. Just seetõttu tulekski alati esimese variandina kaaluda põgenemist,” rõhutasid treenerid.
i
EILI ARULA
