1944. aastal põgenes Eestist nõukogude okupatsiooni eest välismaale üle 80 000 inimese. Koos oma vanematega siirdusid vabamat ja turvalisemat elu otsima ka tulevased kirjanikud Enn ja Helga Nõu.
Hiljutistel kohtumistel Jõgeva raamatukogus ja Kuremaa lossis rääkisid Enn ja Helga Nõu oma lapsepõlvest teise maailmasõja eelses Eestis, elust ja tööst Rootsis, mitmekesisest loomingust, vaadetest ühiskonnaelule.
Jõgeva raamatukogus olid Enn ja Helga Nõu külas 14. juunil. Et tegemist oli juuniküüditamise 80. aastapäevaga, rääkisid nad, kuidas nende pered Rootsi põgenesid.
„Kohtumine jättis väga hea mulje, sest publiku ees olid huvitavad inimesed huvitavate juttudega. Helga ja Enn Nõu koostöö on imetlusväärne. Nad täiendasid teineteist poolelt lauselt,“ rääkis muljeid Jõgeva raamatukogu direktriss Kristi Pukk.
15. juunil toimus kirjanikepaariga kohtumine Kuremaa lossi peeglisaalis. Selle paiga pakkus välja Kuremaa raamatukogu juhataja Marika Aavasalu, pidades silmas, et selles lossis möödus osa Enn Nõu lapsepõlvest. Nõude pere elas lossi teisel korrusel. Enn Nõu rääkis, et elas Kuremaa lossis aastatel 1934–1937. Tema isa Joosep Nõu töötas siinses kontrollassistentide koolis õpetajana. Isast, emast ja Kuremaal veedetud aastatest on Enn Nõu kirjutanud triloogia „Vabariigi pojad ja tütred“ II osas.
Enn Nõu oli võtnud Kuremaale kaasa ka oma uusima teose, dokumentaalromaani „Ufa umbsõlm“, mille teemaks on Eesti iseseisvuse kindlustamine 1918. aasta septembris, mil Eestis oli Saksa okupatsioon. Peategelased on kirjanik ja Noor-Eesti looja Bernhard Linde.
Helga Nõu hakkas romaane kirjutama Enn Nõu ergutusel, kusjuures esimese romaani kirjutamise ajal tegi Enn ära kõik majapidamisetööd, nõude pesemine kaasa arvatud. Honorari eest osteti nõudepesumasin. Pikemalt rääkis Helga Nõu romaanist „Inimvaresed“, mille sündmustik toimub 1987. aastal nn glasnosti ajal, mil hakkab Rootsi saabuma nii-öelda uusi pagulasi ja tuleb aru saada, kes on aus kaasmaalane, kes KGB kavalalt saadetud agent.
Veel rääkis Helga Nõu aastal 2020 ilmunud poisteraamatust „Sim-Sala-Harri“, mille peategelane Harri Totter saab innustust Harri Potteri raamatutest ja usub, et oskab nõiduda.
„Kirjanikuks olemine on üsna üksluine tegevus. Kui aga raamat valmis saab, siis tekib selline tühi tunne ja ühtlasi soov hakata uut kirjutama,“ märkis Helga Nõu.
Helga Nõu luges ette kirjapandud mõtteid raamatust, milles on ka tema omaloomingulised maalid. Kui proua Nõu näitas 1998. aastal loodud maali „Rootsi kaljud“, kommenteeris härra Nõu: „Seda maali soovis oma kogusse Matti Milus, kuid ei saanud.“
„Kogu kaks tundi, mis kohtumine kestis, oli huvitav. Meeldis nende omavaheline harmoonia, heatahtlik aasimine,“ arvas Kuremaa raamatukogu juhataja Marika Aavasalu.
JAAN LUKAS
