Luua Metsanduskooli peamine eesmärk on areneda rahvusvaheliselt tunnustatud kompetentsikeskuseks, kes oleks usaldusväärne koostööpartner ettevõtetele ja loomulikult ka teistele koolidele. Kutsehariduses põimuvad kaks osapoolt – koolitus ja tööturg. Kuidas jõuda efektiivse koostööni?
Kool on teel sinna kavandanud rea muutusi ja vahe-eesmärke. Ühelt poolt annab arenguteks suuna Eesti kutsehariduse arengukava, teisalt peame arvestama ka haridusvaldkonna ja igapäevaelu paradigma muutustega. Ühiskonnakorra muutudes paar aastakümmet tagasi hakkas tasapisi muutuma ka õpetaja roll ja funktsioonid – klassi ees seisvast tarkusejagajast sai pigem õpilaste suunaja ja nõustaja. Suurem osa sellest, mida meie vanemad õppisid, kehtis terve nende elu jooksul. Praegune ja kõik järgmised põlvkonnad kasvavad üles nõnda, et nende jaoks on muutused pigem norm kui erand. Seega peavad nemad õppima toime tulema just kiire elukorralduse ja -tempoga. Seega saab õpetaja peamiseks ülesandeks eeskätt õpilaste teadlikkuse ja vastutuse suurendamine. Õpilase arengu kujundamisel on õpetajal tarvis arendada noortes selliseid oskusi, mis aitavad luua adekvaatset minapilti, eneseteadlikkust ning vastutust enda arendamise eest. Oluliseks seatakse mitte millegi n-ö ära õppimine, vaid ka õpitu rakendamine. Tähtis on, mida õpilane oma baasoskuste ja teadmiste põhjal hiljem elus rakendada mõistab ja suudab.
Olulised on õpilase isiklikud eesmärgid
Oluliseks peame, et räägime kõikide õpilastega nende isiklikud eesmärgid läbi nii kooli tulles kui ka kogu kooliaja vältel. Sellest on vähe kasu, kui eesmärke seab koolijuht, ka õpetajatel ja õpilastel peavad omad sihid olema. On väga oluline, et need ühise pingutuse tulemusel teostuksid.
Oleme teinud eelnenud aastatel tihedat koostööd teiste Euroopa riikidega, viinud läbi mitmeid arendusprojekte õppetegevuse uute ja autentsete meetodite väljatöötamisel, näiteks hindamise valdkonnas. Õpilane ei tohiks hindamist (eksamit vms) karta, tal peaks olema piisavalt motivatsiooni selles osaleda ning kindlasti tuleb õpilasele tema oskuste, teadmiste ja hoiakute taseme kohta objektiivset ja arendavat tagasisidet anda. Kuna kutseõppe kvaliteeti hinnatakse eelkõige sellest vaatenurgast, kuidas õpilane tööandja juures hakkama saab, siis on väga tähtis kaasata hindamisprotsessi ka ettevõtjate esindajad. Üha rohkem oleme oma organisatsioonis hakanud rääkima kompetentsipõhisest õppest, mis väljendub selles, kuidas õpilased õpitut rakendada oskavad. Kooli õppima asumisel seatakse ühiselt talle jõukohased eesmärgid, mis arvestavad nii valitud eriala spetsiifikat kui ka õpilase isikuomadusi ja personaalset võimekust.
Palju on räägitud võtmekompetentsidest, mis peaksid ühel inimesel olema selleks, et ta suudaks keskkonna muutumisele reageerida. Võtmekompetentsid on emakeele- ja võõrkeeleoskus, infotehnoloogia alane kompetents, loogiline mõtlemine, adekvaatne minapilt, vastutustunne, uuendusmeelsus, avatus. Kui inimene teadlikult nendega ei tegele, on väga raske muutuva maailmaga kaasas käia.
Palju on haridustöötajate puhul viimasel ajal teemaks olnud põlvkondade vahetumine. Paljud hetkel koolis töötavad õpetajad jäävad sellesse põlvkonda, kes õppisid ja kasvasid televisiooniajastul. Tänapäeva noored õpivad ja kasvavad aga arvuti- ja internetiajastul. Lõhe kahe erineva infotehnoloogilise arengu vahel on üha suurenemas. Õpetajatena peaksime sellele tõsiselt mõtlema ja kasutama tunduvalt rohkem neid vahendeid ja keskkondi, mis noortele nii iseenesest mõistetavaks on saanud.
Kompetentsipõhine õpe
Oleme tegemas oma koolis esimesi samme kompetentsipõhisele õppele üleminekuks. Näiteks kui meie maastikuehituse õpilased lähevad ettevõtetesse praktikale, siis rakendame nende praktikasoorituse hindamisel tööpassi meetodit, mis peaks kõigi eelduste kohaselt suurendama õpilaste õpimotivatsiooni. Sisuliselt korjab õpilane märkmeid ja kinnitusi selle kohta, et ta on läbinud õppe ja oskab üht või teist praktilist tööd teha. Tähtis ei ole see, millises õpisituatsioonis, kas laboratoorsete tööde käigus, koolipraktikal, ettevõttes või mujal, ta seda teeb, vaid oluline on see, et kõik oskused tõendatud saavad. Sama edukalt saab rakendada ka portfoolio ideed, kuhu õpilane õpingute vältel kogub kõik tema haridusteel oluliseks peetavad tõendusmaterjalid: fotod, joonistused, väljavõtted kontrolltöödest või kirjanditest, miks mitte ka huvitegevuse diplomid vms. Tegemist on mõnevõrra uue mõtteviisiga ja jalgratast ei ole vaja ise uuesti leiutama hakata. Selle asemel on otstarbeks koguda infot oma kolleegidelt Euroopast ning kohandada nende juba töötavad lahendused oma vajadustele.
Mida see kõik annab? Eesmärgipärane õppimine ja õpetamine suurendavad noorte õpimotivatsiooni ja vastutust oma arengut ise kontrollida ja suunata. Koolile annab see kindlasti sisemist kindlust ja lootust, et noored tulevikus oma eluga hakkama saavad ning võimetele ja oskustele sobiva töökoha leiavad. Väga oluliseks peame noortele õpi- ja töökogemuse andmist välismaal. Selleks kirjutavad meie kooli õpetajad igal aastal mitmeid sellesisulisi praktika- ja lähetusprojekte mitmetesse programmidesse. Kooli eesmärk on olla avatud välispartnerlusele, sest noortele on vaja väljakutseid, et end proovile panna ka teistes situatsioonides — erinevates keele- , kultuuri- ja töökeskkondades.
Koostöö ettevõtjatega süveneb
Kutseõppeasutused ja ettevõtjad üksteist praegu kahjuks eriti hästi ei tunne, seetõttu tuleb veel väga palju tööd teha ning omavahelisi koostöövõimalusi selgitada. Oleme tööandjate kooli kutsumisega alustanud, tutvustanud neile kooli praktikabaase ja õppetöö eripärasid ning selgitame üheskoos välja ootused ja vajadused praktikate läbiviimisel.
Teisalt püüame tööandjaid kaasata noorte inimeste arendamise protsessi. Praegu ootavad ettevõtted koolidelt n-ö valmis spetsialiste, mis on elukestva õppe printsiibile tegelikult risti vastu käiv, sest inimene pole kunagi n-ö valmis, eriti veel koolipingist tulnud noor inimene. Tema isiksuse areng alles algab. Ettevõtjad peaksid seda mõistma ja koolist saadud n-ö toorikuga igal juhul edasi töötama. Kooli ülesanne on saata lõpetajad teele sellistena, et neil oleksid olemas kõik eeldused saada edukaks ja lojaalseks töötajaks.
Luua Metsanduskoolil on juba aastaid olnud võimalus võrrelda oma õpilaste praktilisi oskusi teiste Euroopa noortega. Mitmesugustel kutsealavõistlustel oleme olnud ikka esimeste seas, meie poisid on toonud metsandusvõistlustelt häid kohti, kaasa oleme löönud ka mitmetel maastikuehituse alastel jõuproovidel.
Kutsun noori üles tõsiselt mõtlema sellele, kas jätkata oma õpinguid kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Tähtis on ära tunda oma võimed ja vastavalt sellele oma isiklikud eesmärgid seada. Iseseisvus, eneseareng ja mitmekülgsed oskused muudavad elu sisukaks ning üks tee võib viia teiseni kogu elu.
i
HAANA ZUBA, Luua Metsanduskooli direktor
