Eesti ja Euroopa Liidu energiaturge ootavad ees muutused. Selleks, et olla muutusteks valmis, on vaja teada, kui palju energiat ja milleks me kasutame. Et olla energiasäästu vallas edukas, peab olema teistest sammukese ees, kasutades uudset lähenemist, teistmoodi lahendusi, värskeid ideid. Kõige aluseks on teadmine, kui palju ja millist energiat, kuhu ja kui palju me kulutame.
Aasta 2020 on Euroopa Liidus oluline aasta. Paika on pandud tähised, milleni tuleb jõuda, et kasutada energiat oluliselt tõhusamalt ja toota seda oluliselt enam taastuvaist allikaist. See on tõsine väljakutse kogu Euroopale. Eestil on selles valdkonnas võimalik teha tõsine “tiigrihüpe”. Energiatõhusus on kogu Euroopa Liidu majanduses tõusev suund. Uudse mõtlemismudeli kiire juurutamine Eestis loob pinnase murdmaks ka väljaspoole riigipiire.
i
Mida energia säästmise all mõeldakse
Energia on väärtuslik ja kallis kaup, mida tuleb kasutada tõhusalt. Kui soovime parandada elustandardit ja kasutada samu mugavusi edaspidigi, tuleb pöörata tähelepanu kulutustele. Vaevalt leiame hulgaliselt inimesi, kes oleksid valmis hea meelega oma harjumustest loobuma. Teadlik tarbimine on oluline eeldus, et selle järjest kallineva kauba eest jõutaks turgudel kujunevat hinda maksta.
Energia all ei peeta silmas ainult elektrienergiat, vaid ühes kogumis nii elektri- soojusenergiat kui ka mitut liiki sõidukikütust. Teades, kuhu ja kui palju kulutad, on võimalik erinevate energialiikide kasutamise optimeerimise ja ümberjagamisega märkimisväärselt kokku hoida.
Tõsi, energiasäästlik ehitamine ja transport toovad kaasa senisest suuremad kulutused tarbimise ettevalmistamisele. Järeldus oleks justkui lihtne — energiasääst on kallis. Käesoleva artikliga soovin muu hulgas seda väidet ümber lükata.
Hetkel puudub selge mõistmine, et kõrgema energiatõhususega kaasneb reeglina suurem mugavus ja elukvaliteedi tõus. Teades, et keskkonnanõuded üha karmistuvad, on energia säästmisest ainult võita: riigil, sest väheneb vajadus fossiilsete kütuste järele, inimestel, sest säästetud energia arvelt jääb neil rohkem raha kõigeks muuks.
Kuna suurim võimalus energiasäästuks peitub elamumajanduses, siis toon paar konkreetset näidet, mis oleksid efektiivsed ja kasu(m)likud nii kodu- kui välismaal.
i
“Maja 2020” väljatöötamine
i
Looduslikud materjalid, energiasõltumatus, päikesepaneelid, efektiivne ventilatsioon ja nullilähedane energiakulu saavad lähikümnendil standardiks. Sellistes majades tahavad inimesed elada. Juba täna koondab Eesti Eco Klaster hulga ettevõtteid, kes koostöös ökoloogia instituudiga keskenduvad oma toodete ja teenuste ökoloogilisuse suurendamisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Eesmärk on luua uus energiatõhus maja, kus oodatav küttekulude kokkuhoid on kümnekordne. See aitab säästa reaalset raha. Eesti jaoks on oluline see, et väljatöötamisel kasutatakse vaid kohalikke ettevõtteid ja looduslikke materjale. Toote “Maja 2020” valmimisel on seda lahendust võimalik müüa kõikjal maailmas. Võidavad nii arhitektid, ehitajad kui materjalitootjad.
i
Päikeseenergia kasutamine majapidamistes
Seda, et Eestis saab toota tuuleenergiat, teavad pea kõik. Seda, et meil on pea sama palju päikest kui Saksamaal, kes on suur päikeseenergia kasutaja, teavad vähesed. Päikesepaneelide kasutuselevõtt kui lokaalne energiaallikas, milles toodetud energiat kasutatakse kas kütteks, vee soojendamiseks või elektriauto laadimiseks, oleks tubli ja innovatiivne samm energiasäästu suunas. Pikalt on tegeletud energia salvestamise küsimusega. Salvestagem siis päikeseenergia talvel soojaks, suvel jahutuseks ja aastaringselt transpordivahendi laadimiseks. Päikesepaneelide soetamiseks võiks läbi viia ühishanke ja soetamiseks kasutada näiteks järgmise Euroopa struktuurfondide finantsperspektiivi vahendeid.
Peagi peavad energiatootjad hakkama tegelema energiasäästuga tarbija juures. See oleks üks konkreetne ja mastaapne idee, millest paljud teised riigid võiksid õppust võtta. Täna on see paljudes riikides piirdunud säästupirnide jagamisega inimestele.
i
Rohkem vähese energiatarbimisega maju
Eestis ja kogu maailmas laiemalt puudub arusaam, millisel tasemel energiatõhusus on tänapäevase tehnoloogia taseme juures hoonetes võimalik. Milline peab olema see “Maja 2020”, milleni Euroopa Liit loodab jõuda? Puuduvad näidisobjektid ja lahendused, mis uuel tasemel hoonete tõhusust, otstarbekust ja kasutusmugavust laiemale üldsusele demonstreeriksid.
Eeltoodud kitsaskohad saab Eestis pöörata laiemalt tuntud tõeliseks eduks. Seda läbi terviklahenduste väljatöötamise elamute ja võrguehituses ning transpordis. Aasta on praegu 2011. Aega veel on, kui alustada “homme”. Kui suudame lahendusi pakkuda enne teisi, loob nende lahenduste reaalne rakendamine kauni ja puutumata loodusega väikeses Eestis meie ettevõtetele ja riigile võimaluse olla energiasäästu vallas eestkõneleja nr. 1. Me saaksime olla näide, mida tullakse vaatama ja mille vaatamisest õpitakse. Usun, et täna kasutamata teadus- ning arendustegevuse raha saab siin edukalt kasutusele võtta. Kui suudame seda teha, saab majandus uut hoogu ja elukvaliteet paraneb.
Kahtlejaile tahan meenutada, et kakskümmend aastat tagasi oli Eesti infotehnoloogiline võimekus nullilähedane. Praegu on olukord muutunud ja oleme siin saanud üheks teenäitajaks maailmas. Arvestades, et kasvuhoonegaasi kvootide müügist saadud raha toel on Eestis lähiaastatel võimalik renoveerida suur hulk avaliku sektori ja korteriühistute hallatavaid hooneid, julgen kinnitada, et siingi suudame saavutada samasuguse läbimurde nagu 15 aastat tagasi, mil kuulutati välja “tiigrihüpe”, mis tänaseks on muutnud kiire ja kvaliteetse internetiühenduse igas Eestimaa nurgas elunormiks.
i
KALLE PALLING, riigikogu liige, Reformierakond
