Eestimaa hooned, sealhulgas ka elamud, on tihti nii halvas seisukorras, et neis ei ole võimalik saavutada normaalset sisekliimat. On oluline, et ruumide kasutusmugavuse suurendamisega kaasneks energiatarbimise vähendamine. Selleks tuleb hooned renoveerida, neid õigesti ekspluateerida ja teostada energiakäitlust (energiajuhtimist).
Energiakäitlus on hoone omanikule töövahend energiatarbimise kontrollimiseks, mille tulemusena:
-
vähenevad kulutused energiale
-
väheneb keskkonnakoormus
-
paraneb hoone sisekliima
-
energia- ja keskkonnateadlikkus parandab kinnisvaraomaniku mainet ja tõstab ka hoonete turuhinda — kaunis on kallis.
Järjekindel töö annab energiasäästu
Energiakäitlus on süsteemne püüdlus säästa energiat ja kütust, halvendamata elustandardit.
Kasulik on, et hoones vastutab energiakäitluse korralduse eest konkreetne inimene — peremees, kes on ka ühtlasi energiahaldur. Järjekindel töö annab vähemalt viis protsenti energiasäästu.
Energiakäitlus koosneb järgmistest osadest:
Energiabilansid annavad vajaliku ettekujutuse olemasolevast tarbimisest. Infot saab mõõtmistest, analüüsist, statistikast, varasemast kogemusest ja võrdlusest.
Energiatarbe prognoos peaks olema koostatud aastaks kuude lõikes ning põhinema varasemal kogemusel.
Energia arvestust on hõlpsam pidada spetsiaalsetel vormidel Exceli tabelina. Enne mõõturite hankimist ning paigaldamist tuleks kindlasti pidada nõu asjatundjatega.
Energiatarbe prognoosi kontroll. Prognoositud ja tegelike energiakulude võrdlus võimaldab leida süsteemi nõrku kohti ja säästuvõimalusi veel 5-15 protsendi ulatuses.
Energiasäästu meetmete õige valiku aluseks on energiaaudit, mille käigus vaadatakse üle hoone piirdetarindid ja tehnosüsteemid. Kogutud info põhjal koostatakse hoone energiabilanss, mis peegeldab praegust soojuse tarbimist hoones. Hoonete energiaauditid peavad olema lihtsad ning hõlpsasti teostatavad ning need on vajalikud professionaalse eksperthinnangu saamiseks. Eestis teostavad hoonete auditeid koolitatud audiitorid, kes kuuluvad Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühingusse (EKVÜ)- www.ekvy.ee.
Liht-tasuvusaeg viis kuni kümme aastat
Energiaauditi lõpptulemuseks on rakendamiseks soovitatavate säästumeetmete pingerida, mis omakorda sõltub kasutatava soojusenergia hinnast. Soovitused võivad põhineda lihtsatel majanduslikel kriteeriumidel ja tasuvusarvutustel. Tavaliselt annavad aktsepteeritava tulemuse järgmised meetodid:
-
liht-tasuvusaja meetod
-
ajatatud puhasmaksumuse meetod
-
sisemise tasuvusläve meetod
Liht-tasuvusaega (SPBP) võib defineerida kui investeeringu ja aastase säästu jagatist:
Tasuvusaeg (aastates) = investeering/aastane sääst
Liht-tasuvusaega võib kasutada energiasäästu meetmete omavaheliseks võrdlemiseks tingimusel, et investeeringud tehakse samaaegselt ning aastasääst on konstantne suurus.
Energiasäästu meetmete valikul loetakse vastuvõetavaks liht-tasuvusajaks viis kuni kümme aastat.
Vastvõetavuse kriteerium sõltub peamiselt inflatsioonist riigis, energia hinna oodatavast kasvust, investeeringu laenu intressist, toetusprogrammist (Kredex) ja majandustingimustest.
Säästumeetmete majanduslikul hindamisel väärib märkimist, et hoone piirdetarindite ja tehnosüsteemide eluiga tavaliselt tänu rekonstrueerimisele pikeneb. Energiasäästu meetmete rakendamise koguefekti on küllaltki raske prognoosida, eriti kui mõjuriks on ka inimeste käitumine. Säästuks tuleb tingimisi pidada ka seda kui tarbimist suurendamata saavutatakse parem soojusmugavus.
Võimalikud energiasäästumeetmed
Energiasäästumeetmetest osutuvad kõige efektiivsemaks tõenäoliselt järgmised:
(loetelu ei vasta eelistuste järjekorrale)
-
pööningu ja põranda lisasoojustamine
-
keldri vahelae lisasoojustamine
-
küttetorude, ventiilide jms soojustamine mitteköetavates ruumides
-
sooja majapidamisvee torude, ventiilide jms soojustamine
-
boilerite ja soojusvahetite soojustamine
-
boilerite reguleerimine
-
akende täiustamine (klaasikihtide lisamine, pakettklaasidega aknad)
-
aknapilude tihendamine
-
piirdetarindite vuukide tihendamine ning soojustuskihi lisamine, välisuste tihendamine
-
küttesüsteemis ringleva vee pealevoolutemperatuuri automaatne reguleerimine (vastavalt välistemperatuurile)
-
ringluspumpade automaatne reguleerimine vastavalt tegelikele vajadustele
-
sooja majapidamisvee temperatuuri automaatse reguleerimise süsteemi rakendus
-
küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustus
-
radiaatoritele termostaatventiilide paigaldamine
-
küttekulu öise vähendamise süsteemi rakendamine
-
elektripirnide asendamine
-
mitmesuguste elektriseadmete asendamine
-
ebeefektiivsete seadmete asendamine kõrgefektiivsetega
Sõltumata tehnilistest meetmetest, on alati tähtis meeles pidada, et ka mittetehnilised abinõud võivad anda olulist säästu:
-
puhastage katelt regulaarselt
-
puhastage soojusvaheti katlakivist
-
kontrollige, et küttesüsteemis ei oleks lekkeid
-
kontrollige süsteemi hüdraulilist tasakaalustatust
-
vältige ülekütmist: ruumide temperatuuri tõus iga kraadi võrra üle normaalse toob kaasa soojatarbimise kasvu 5 protsendi võrra
-
puhastage konvektoreid, nendel olev tolm ja praht vähendab soojushulka 70 protsendi võrra
-
ärge katke ega varjake radiaatoreid
-
hoidke sooja vee temperatuur nii madalal kui võimalik
-
sooja vee mahuti olgu minimaalne
-
hooldage ja puhastage valgusteid regulaarselt
-
valige õiged valgusallikad, õiged valgustid ja tagage valguse peegeldumine ruumis
-
hoidke külmkapid puhtad ja kontrollige nende tihendite korrasolekut
-
valige õiged keedupotid, reguleerige soojuse hulka, kasutage minimaalselt keeduvett ja hoidke keetmise ajal potil kaas peal
-
mõõtke pidevalt vee tarbimist, kõrvaldage lekked, kasutage veesäästlikke kraane ja segisteid
Äärmiselt tähtis on hoonete (kodude) energiakäitlejate (peremeeste) korralik koolitus ja pidev täiendõpe.
i
ENDEL SOOSAAR, Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Keskjuhatuse liige
