Kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks.
Kuna me oleme täna osaliselt ja aastast 2013 juba täielikult integreeritud Põhjamaade elektrienergiaturul Nord-Pool, siis on eeltoodu saavutamiseks erinevaid võimalusi. Saaksime ise toota parima hinnaga elektrienergiat nii endale kui ka teistele või loota parimale hinnale, mida pakuvad teised turuosalised. Mina arvan, et Eestil on selles osas mitmeid olulisi eeliseid.
Eesti prioriteet peaks olema elektrienergia müümine riikidevaheliste ühenduste kaudu. Estlink 1 valmis aastate eest ja Estlink 2 valmib aastaks 2012. Juba täna oleme olemasolevat ühendust kasutanud peamiselt müügiks. Töökohad elektri tootmiseks asuvad Eestis, samuti jääb siia ka maksutulu. Seda trendi oleks mõistlik edasi arendada. Rahvuslik programm Eestisse tuumajaama rajamiseks on meie jaoks võtmetähtsusega. Eesti tuumaenergia programm peab sisaldama kohalike spetsialistide väljaõpet ning tagama maksimaalse ohutuse ja ausad turutingimused.
Palju on räägitud tuumaelektrijaamast kui ohust või liiga kallist investeeringust riigile. Põhilised hirmud on seotud Tšernobõliga sarnase õnnetusega. Siin tasub endale selgeks teha, millised olid nõukogude süsteemi insenertehnilised, ehituslikud ja juhtimissüsteemide puudused, ning võrrelda seda tänase tuumaenergeetika erakordselt põhjalike ohutussüsteemide, planeerimise, kvaliteetjuhtimise ja rahvusvaheliste standarditega. Tšernobõli tüüpi õnnetus on Lääne tuumajaamades võimatu.
Tuumajaama rajamisele mõtlevad veel mitmed riigid peale Eesti. Jaam kerkib sinna, kus langetatakse esimesena poliitiline otsus. Eesti Tuumajaamas võiksid soodsa ja stabiilsete elektrihinna tagamiseks ning töökohtade loomiseks 10-15-protsendilise osaluse saada Eesti tööstuslikud elektritarbijad. Energiamahukad tootmised saavad elektrit omahinnaga ja neil on pikaajaline garantii, et hind ei tõuse.
Põlevkivi ahju ajamisele tuleb eelistada meie olulisima maavara suuremat väärindamist. Mitu korda mõistlikum on arendada õlitööstust ning Eesti unikaalse põlevkivialase tehnoloogilise oskusteabe eksporti. Ka oma vedelkütuste tootmine on oluline osa Eesti energiajulgeolekust. Kui suurendada tänast õlitootmist viis korda, suudame oma riigi vajadused selles osas ise katta.
KALLE PALLING, Riigikogu liige, Reformierakond