Nafta hind langes jaanuari keskpaigaks 27 euroni ühe barreli kohta. Nafta on praegu 40 protsenti odavam kui aasta tagasi ja tervelt 66 protsenti odavam kui kaks aastat tagasi. Nafta hinna alanemise taga on naftatootjate võitlus oma turuosade pärast, mis on kaasa toonud toodangu ülepakkumise maailmas. Turu muudab närviliseks ka Iraan, mille suhtes rakendatud majandussanktsioonide kaotamine tähendab nafta pakkumise täiendavat suurenemist. Kuigi Iraani nafta ekspordi kasvuga on naftatoodete tulevikutehingute hindadega suures osas juba arvestatud, tundub hetkel, et naftahind jääb madalaks pikemaks ajaks. Mida selline dramaatiline energia odavnemine Eesti majandusele tähendab?
Energiahinna langusest võidavad eelkõige energiatoodete netoimportijad, sealhulgas USA, Jaapan, Euroopa Liit, aga ka Eesti. Eesti energiatoodete ekspordi-impordi saldo oli 2014. aastal miinuses umbes kahe protsendiga SKPst.
Energiahinna alanemisest võidavad kõige rohkem Eesti tarbijad, kelle reaalne ostujõud suureneb odavama kütuse ja kütte mõjul. Elekter ja küte olid detsembris ligi kümnendiku võrra ja mootorikütus enam kui kümme protsenti odavam kui aasta tagasi. Kulutused küttele ja mootorikütustele moodustavad umbes 15 protsenti majapidamiste tarbimiskorvist. Energia odavnemise jätkumine tähendab, et üldine hinnatase tõuseb sel aastal väga tagasihoidlikult, seda hoolimata aktsiisimäärade tõusust. See omakorda soodustab tarbimist.
Odavam energia rõõmustab kindlasti ka paljusid Eesti ettevõtteid, kelle tootmiskulud seetõttu alanevad. Kuna Eesti majandus on võrdlemisi energiamahukas, võidavad siinsed ettevõtted energia hinnalangusest Euroopa Liidu keskmisest enam. Ettevõtteid mõjutab positiivselt ka nõudluse suurenemine meie peamistel eksporditurgudel. Nii maailmamajandus tervikuna kui ka Eesti ekspordi peamine sihtturg Euroopa Liit peaksid naftahinna langusest kokkuvõttes võitma. Eesti ekspordib kolmveerandi oma kaupadest ja teenustest Euroopa Liidu turule. Naftahinna langus halvendab küll Venemaa ja Norra majanduse väljavaateid, aga nende kahe turu osakaal Eesti kaupade ja teenuste ekspordis on suhteliselt väike – kokku kümme protsenti.
Naftahinna langus mõjutab negatiivselt teatud majandussektorite sissetulekuid. Näiteks tuleb põlevkiviõlitööstusel kohaneda väiksemate tuludega. Mäetööstuses ja naftatoodete tootmises on umbes 6600 töötajat. Need kaks haru moodustasid 2015. aasta üheksa kuu kokkuvõttes 1,3 protsenti Eesti ettevõtete müügitulust ja kaks protsenti lisandväärtusest. Raskused energiasektoris mõjutavad aga suuremat hulka ettevõtteid, sealhulgas transpordi- ja logistikaettevõtteid, kus tegeldakse kütuseveoga.
LIIS ELMIK, Swedbanki vanemanalüütik
