Eestis tuleks laialdasemalt kasutada taastuvaid energiaallikaid, leiavad vestlusringis Torma Põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili, Saare vallavanem Jüri Morozov ja Riigikogu liige Aivar Kokk.
Maailma toorainebörsidel toimus hiljuti nafta ja teiste toorainete hinnalangus. Kuidas mõjutab see taastuvenergeetikat?
Kokk: See oli seotud Bin Ladeni tapmisega. Tegelikult on toorainet vähe ja hinnad pikas perspektiivis kindlasti ei lange, vaid tõusevad.
: Arvan, et toorainehindade muutumisel on spekulatiivne taust. Tihtipeale ei sõltu see mitte sellest, palju naftat maapõuest välja tuuakse, vaid poliitilistest liikumistest.
Morozov: Olen täiesti nõus. Energeetikaspetsialistid jõuavad oma arutlustes välja selleni, et kõigi energiakandjate hinnad on ühel hetkel samal tasemel. Rääkida, et taastuvenergia on oluliselt kallim kui fossiilsete kütuste baasil toodetav energia, pole õige.
On väga selged indikaatorid, mis näitavad, et taastuvenergiat on vaja Eestis rohkem kasutada. See on seotud meie majandusega, tööhõivega. Väga paljud on läinud välismaale tööle, kuid taastuvenergia on üks valdkond, mis annaks paljudele meie inimestele tööd. Näiteks väikemetsaomanikele, kes ei suuda praegu metsa kasulikult müüa. Soomlased on konkreetse tee ette rajanud, midagi uut pole meil leiutada vaja.
Ma ei ole nõus põhimõttega, et tarbime Vene gaasi nii kaua, kui võimalik, ja hakkame siis oma ressursse kasutama. See on sama, kui kasvatada ise kartulit ja kaalikat, kuid käia söömas hamburgeriputkas ja maksta selle eest. Mida rohkem me väljastpoolt sisse ostame, seda halvem meie majandusele.
Kokk: Kõik on alati kahe otsaga: puidust suudame palju muid asju teha kui lihtsalt ahjust läbi lasta. USAs pole põlevkivikaevandusi veel käivitatud, söe kaevandamine on seisma pandud ja naftat ostetakse sisse, sest kõik teavad, et energiakandjaid jääb vähemaks. Nii kaua, kui on mujalt võimalik ja kasulik energiat sisse osta, tuleks oma toorainet, näiteks puitu, rohkem väärtustada. Töökohad luuakse nii ühel kui teisel juhul.
Vili: Minu jaoks on alati küsimus, kas põlevkivi lihtsalt ahjus ära põletamine on kõige mõistlikum? Kas me ei oska sellest muud teha kui elektrit, ning “kütta” sellega koos tekkiva soojusega Narva jõge? Me oleme Ida-Virumaa looduse ära rikkunud ja ei oska tuhaga midagi peale hakata. Põlevkivi kasutamine tänase tarkuse juures on täiesti karuteene tulevastele põlvedele. See on taastuvenergiaga tegelemise tasakaalust välja viinud. Mõistan, et põlevkivi kasutamise taga on Ida-Viru survegrupp, sest vastasel korral jääksid inimesed tööta ja kellelgi olulised tulud saamata.
Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus ei tegelda biogaasiga. Näiteks Hollandis ja Taanis ei lubata loomakasvatuses tekkivat läga enam nii töödelda nagu meil. Seal tuleb seda mingil moel väärindada, näiteks toota biogaasi. Meil sellega praegu muret küll pole, kuid peaksime sellele mõtlema. Lätis tegeldakse biogaasiga väga aktiivselt, seal ehitatakse minu teada paarikümmet tootmisjaama.
Morozov: Arutu on mittetaastuvat põlevkivi põletada, kui me teame, et sellest on võimalik saada rohkemat ja nii ühtlasi meie väliskaubandusbilanssi parandada. Teine pool on see, et kui täna toodame suure osa elektrist põlevkivi põletades, siis peab silmas pidama, et sellest ressursist lastakse suur osa sooja veena Narva veehoidlasse tagasi. See on jama! Me peame üle minema taastuvenergial töötavatele kombijaamadele, mis on hajutatud üle riigi ja kus saab energia täielikult ära kasutada ehk jääksoojus läheks hoonete kütmiseks. Tartu Fortum on selles osas ideaalne näide.
Kokk: Tihti on see häda, et omavalitsused ei ole saanud soojamajandusega hakkama ja nad on andnud oma võrgud ja katlamajad erafirmale üle. Nendes linnades ja valdades, kus tegeldakse soojamajandusega ise, on küttehinnad tunduvalt madalamad kui seal, kus on kütmine on üle antud eraettevõttele. Kui Jõgeva linnale elektri ja soojuse kombijaam püsti panna, siis mina pakun, et sooja hind langeb kuni 40 protsenti. Kahjuks on soojaettevõte koos võrkudega aastaid tagasi eraettevõttele müüdud, nii ei saagi uued ettevõtjad konkurentsi pakkuma tulla. Eesti Energia tegeleb tõsiselt sellega, et põlevkivist midagi muud saada kui vaid elekter ja soojus. 1960. aastatel ehitatud majade soojapidavus on alla igasugust arvestust. Tallinna Tehnikaülikooli uuringu järgi ei vasta 92 protsenti maal asuvatest 1960ndatel ehitatud elamutest soojapidavuselt kõige minimaalsematelegi nõuetele. Kui suudaksime elamud korralikult soojustada, siis kuluks energiat tunduvalt vähem.
Taastuvenergiaga tuleks kindlasti tegelda ja leida igale piirkonnale optimaalne variant. Saarel polegi aga palju alternatiive, mille vahel valida.
Eesti riigi tegemata töö on see, et piimakarjapidajatel on suured laudad, kuid biogaasi tootmisega ei tegelda. See võiks tõesti olla riiklik programm, aidata lägahoidlatele n-ö kuplid peale panna — suur ning odav energiaallikas oleks juures.
Kui Eestisse ehitatakse tuumajaam, siis kuidas see mõjutab taastuvenergiaga tegelemist — riigi energiavajadus peaks olema niigi tagatud?
Kokk: See ei ole oluline, kus miski asi asub. Eesti Energia on Põhjamaade ühises elektrivõrgus ja kas elektrijaam on siin, Soomes, Norras või Lätis, ei ole absoluutselt vahet. Suurtarbijad ostavad elektrit juba praegu börsilt ja kodutarbijad hakkavad seda tegema 2013. aastal. Mida rohkem on alternatiive, seda parem.
Riik peaks pöörama tähelepanu alternatiivsetele võimalustele, mis ka eramajadele ja korrusmajadele sobivad.
Vili: Energia kasutamisel on suuri reserve. Inimene peab endale teadvustama, et igasugustele toodetele, millele lisandub termin “taastuv” või “mahe”, tuleb peale maksta. Nende eelis on aga see, et kui me praegu kulutame ühe asja lihtsalt ära, siis teine on taastuv. Lägaga me praegu lihtsalt saastame õhku, tekitame ebameeldivat haisu, jätame midagi kasutamata, mida oleks võimalik ära tarbida.
Ma olen kaugel arvamusest, et põlevkivi tuleks jätta kasutamata, aga me peaksime mõtlema, kuidas teda maksimaalselt otstarbekalt ära kasutada.
Tuumajaama puhul tekivad jäätmete utiliseerimise probleemid, millest ei räägita. Mul ei ole midagi tuumajaama vastu ka siis, kui see rajataks kahe kilomeetri kaugusele minust, aga kõik tuleks enne läbi mõelda, mitte hurraaga peale joosta.
Morozov: Meie eesmärk ei ole toota hästi palju energiat ja võtta selleks kõik ressursid kasutusele. Küsimus on selles, kuidas säästa energiat. Kui me suudame toota ka ekspordiks, siis see on kaalumise koht, kas meie elukeskkond kannatab välja selle, et me energiat välja müüme.
Kui võrrelda tuumajaama kohalikul, taastuval kütusel toodetud energiaga, siis oleme fakti ees, et meil endal uraani pole ja see tuleb sisse osta. Lisaprobleem on tuumajäätmete utiliseerimine. Julgeoleku mõttes ei tuleks olla sõltuvuses ühest energiakandjast. , Eestisse oleks vaja umbes sadat koostootmisjaama Tartu Fortumi võimsusega, siis me kataksime oma energiavajaduse.
Kokk: Mina toetan tuumajaama, mis ei asuks Eestis, vaid me oleksime selle kaasosanikud. Olgu see Soomes, Valgevenes, Leedus, Poolas. Ma toetan seda, et meil peaks olema palju energiaallikaid, näiteks Jõgeval tasuks kombijaama rajamine juba ära, aga kas omanik soovib seda? Põltsamaal on samuti gaasitrassi ots olemas.
Taastuvenergia tootmisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, kuid seda ei pea tegema asja enda pärast, vaid see peab olema piirkonnale kasulik, luues töökohti või kasutades ära võimalused, mis muidu raisku lähevad. Samas tuleb ka vanad elamud soojapidavaks teha.
Morozov: Meil on mõistlik arendada edasi põlevkivikeemiat, kus meil on märkimisväärne kompetents juba olemas, mitte võtta ja arendada välja uus valdkond tuumaenergia näol.
Kokk: Kõiges ei saagi kompetentne olla. Me ei teadnud ka maaküttest midagi, vaid tõime selle Rootsist sisse. Praegu püüab Mustvee linn viia kogu oma küttesüsteemi maaküttele ja panna torud järve. Keegi meist ei tea, milline energialiik on kõige kasulikum. Mida rohkem me alternatiivseid võimalusi näeme, seda paremini teame, mis kuhugi sobib. Investeeringud on selleks liiga suured, et katse-eksituse meetodil kõike ise järele proovida.
Morozov: Hind on lõpuks kõigil energiakandjatel ühel tasemel, praegu näiteks puidu hind tõuseb. Oluline on see, kui maksujõuline on meie inimene, aga see sõltub sellest, palju on inimestel tööd. Miks osaletakse vähe Kredexi energiasäästuprogrammides? Sest inimestel pole raha omaosaluseks, nad ei suuda ümber ehitada küttesüsteeme, soojustada maju.
Vili: Kredex annab inimestele pooliku võimaluse, kuid ei arvestata, et vähesed suudavad seda kasutada.
Kokk: Mina jutuajamist nii negatiivselt ei lõpetaks. Kredex saab aastas 750 taotlust on ja 700 neist rahuldatakse. Kui 50 protsenti investeeringust kinni makstakse, on see ikka väga suur summa.
Küsis ARVED BREIDAKS
