Kui kõik läheb nii nagu riigimetsamajandamise keskuse (RMK) looduskaitse osakond on plaaninud, taastatakse kunagine veerezhiim 162 hektaril Endla raba servaaladel.
Selleks võib kuluda kuni 500 000 eurot, projekt saab teoks Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. Praegu läbib projekt tehnilise kontrolli etappi Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK). Tallinna Ülikooli teadlaste uuringute järgi hakkab piirikraavide mõjul metsasuse suurenemine nähtavaks saama alles 20 aasta pärast. Avatud sookooslused ei tohiks mingil juhul metsastuda.
RMK looduskaitseosakonna kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv ütles, et Endla soostiku servaalad on väga suures ulatuses kuivendusest mõjutatud. “Et Endla Looduskaitsealal on eesmärgiks sookoosluste ja nendega seotud liikide ning elustiku kaitse, siis kuivendus on selgelt üks ohutegureid nendele väärustele.”
Toodiksaare ümber on Endlas tehtud piirikraavid, fotolt on hästi näha, kuidas metsasus on levinud just kraavide ümber. Ühed kuivenduse tõttu kõige rohkem hävinud sooskooslused on seotud just rabaservadega.
Soid on piirdekraavidega ümbritsetud kõikjal, oleme kaotanud märjad üleminekukooslused mineraalmaa ja soomassiivide vahel. Servakooslused on rikutud enamikus soodes.
Kraave kinni ajama ei tormata
Kohvi sõnul on Endlas hinnanguliselt kogu soostiku peale kuivendusest mõjutatud üle tuhande hektari servaalasid. Projekti laiem eesmärk on vaadata üle kogu soostik ja kaitsealal olemasolevad kuivendussüsteemid ning hinnata iga kraavi juures põhimõtteliselt, kas selle sulgemine on mõislik ja aitaks paremini saavutada kaitse eesmärke, milleks Endlas on soo elupaikade soodne seisund. Uuringute tulemusel võib selguda, et osa kraave tuleks sulgemise asemel muuta näiteks looduslikumaks, st teha lookeid sisse, panna kraavi põhja kive, tekitada kärestikke. Sellega võibki taastamine piirduda.
Projekt peaks andma tervikpildi soostiku kuivendussüsteemide seisukorrast ja taastamisvõimalustest. Kui see on kindlaks määratud, tulevad konkreetsed tegevused. “Tihtilugu võib olla nii, et kui kuivendus on väga vana, lagunemisprotsessid on turbas väga kaugele arenenud, samuti on metsakasv olnud nii suur, et pole teatud kohtades mõtet hakata isegi kaaluma kraavide kinnipanekut,” tõdes kaitsekorraldusspetsialist.
Üldine taastamiskava peaks tema kinnitusel andma vastused, kus üldse on mõistlik midagi teha ja kus tegelikult pole mõtet kraavide sulgemist isegi kaaluda, sest looduskaitseliselt on kahju palju suurem kui võimalik kasu.
“Taastamiskava koostamiseks tehakse hanked ja arvatavasti konkureerivad selle töö pärast ülikoolid ja vabaühendused,” tõdes Kohv.
Veetaset tõstetakse
Taastamistöödele eelneb kindlasti ehitusprojekt ja keskkonnamõjude hindamine. “Keskkonnamõjude hindamine peaks aitama saada tulemust, mida me soovime, mitte et tuleks suuremamastaapseid üleujutusi, kus hukkub mets. Eesmärk on tõsta veetase sellisele kõrgusele, et ta oleks 20 sentimeetrit turbasambla pinnast allpool. Pinnavee taseme tõstmiseks on ka vaja tamme planeerida kindlate vahemaade tagant, et ei tekiks üleujutusi, kuid alal veetase tõuseks,” tunnistas Kohv.
Praegu on Eestis ainult üks taoline projekt tehtud – see oli Soomaal Kuresoos 51 hektarit, kus vee tõstmisega paralleelselt raiuti ka metsa välja, sest väga suur vee aurumine toimub puude kaudu, nad “pumpavad” juurtega vee välja sellisel määral, et veetase ei pruugi ka tammitamise abil piisavalt kõrgele tõusta. Selleks nähtigi Kuresoos ette ka puude raie.
Varasemate kogemuste põhjal saab väita, et sootaimestik hakkab kuivendatud soodes arenema umbes kolm kuni viis aastat pärast veerezhiimi taastamist, päris loodusliku näo saamiseks kulub aga aastakümneid.
Kohvi kinnitusel ongi pikaajalises perspektiivis kõige rohkem kasu sellest, et Endla saab taastamiskava, mille alusel edaspidi tegevusi planeerida, mis puudutab kuivendussüsteemidega edasi toimetamist.
“Kui töö on tehtud, siis tekib reaalset kogemust juurde, mida tähendab veerezhiimi taastamine, kui palju see tegelikult maksab. Selle kogemuse pealt saab teistes soodes paremini edasi toimetada.”
Soode taastamine on oluline sellepärast, et see teeb lõpu turba lagunemist saatvale süsinikdioksiidi saastele. Arvestuste järgi paiskab Eesti kuivendatud turbaaladelt igal aastal õhku kuni kümme miljonit tonni süsinikdioksiidi.
Taastatakse umbes 400 hektarit soid
*Esialgsel hinnangul peaks Eestis Euroopa Regionaalfondi rahaga korda saama umbes 400 hektarit kuivenduskraavidega rikutud soid
*Kokku on selleks raha 1 157 741 eurot, Endla raba taastamine moodustab sellest üle poole.
*Töid tehakse lisaks Endla rabale veel ka Kuresoo rabas, Viru rabas, Hara rabas ja Rannu rabas
i
HELVE LAASIK
