Endla looduskaitsealale koostatakse Keskkonnaameti tellimusel ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisel kaitsekorralduskava, mille eesmärk on kavandada vajalikke tegevusi kaitsealal loodusväärtuste säilitamiseks.
Endla looduskaitseala asub Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondade piirialal, ulatudes Jõgeva, Pajusi, Koeru ning Rakke valla territooriumitele. Piirkond võeti kaitse alla 1981. aastal Endla-Oostriku sookaitseala moodustamisega. Aja jooksul on muudetud nii ala piire kui kaitsekorda. Käesoleval ajal on looduskaitseala pindala
Oluline nii taimedele, lindudele kui ka loomadele
Maastikuliselt asub looduskaitseala Pandivere kõrgustiku lõunanõlva jalamil Endla nõos, mille keskosas on ulatuslik märgalakompleks rabalaamade, siirdesoo- ja madalsooalade ning soiste metsadega. Endla soostiku keskseks osaks on kunagisest nn Suur-Endla järvest jäänud jäänukjärved, millest suuremad ja tuntumad on Endla järv ja Sinijärv. Kaitseala lääneosas asuvad külastusobjektidena atraktiivsed allikaterühmad. Endla looduskaitseala vaheldusrikkad märjad elupaigad on küllalt liigirikkad. Kaitsealustest taimeliikidest võib välja tuua läikiva kurdsirbiku, kauni kuldkinga, soohiilaka, eesti soojumika ning üliharuldase nõtke näkirohu. Endla vooluveed on hariliku hingi, hariliku võldase ja hariliku vingerja elupaikadeks. Samuti on alal teada kaitsealuse poolveelise imetaja saarma elupaigad. Oluline on Endla looduskompleks ka linnustikule – alal teatakse esinevat mitmeid kõrgeima kaitsekategooria linnuliike (must-toonekurg ja kotkad).
Tegemist Natura 2000 alaga
Ala kaitse-eesmärgid ja kaitsekord on kehtestatud Endla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta Endla soostikku, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikaid ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Looduskaitseala on arvatud ka rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku Endla loodus- ja linnualana. Ühtlasi on sellega võetud kohustus kaitsta Euroopas väärtustatud elupaigatüüpe – nii metsa-, niidu-, soo- kui ka vee-elupaiku.
Kaitseala eesmärkide saavutamiseks koostatakse kaitsekorralduslike tööde läbiviimise tegevuskava ehk kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskavas tuuakse välja ala väärtusi mõjutavad olulised keskkonnategurid, püstitatakse konkreetsed eesmärgid, milleni soovitakse jõuda, ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke töid. Sealhulgas seatakse tööde tegemise eelisjärjestus, tööde ajakava ja maht.
Kaitsekorralduskava ei kehtesta alal lisapiiranguid, vaid on tegevusi suunavaks ja kaitseala valitsejat abistavaks dokumendiks. Käesolevaks ajaks on valminud Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 esialgne eelnõu.
Kaitsealal on inimeste sekkumist mittevajavaid kooslusi
Kavandatud on nii otseselt loodusväärtuste kaitsmiseks mõeldud tegevusi kui ka külastustaristu arendustöid. Suures osas on kaitsealal inimeste sekkumist mittevajavad kooslused. Looduslikult arenevad sood ja vanad metsad on elupaigaks kaitsealustele loomadele ja taimedele. Nendele aladele üldjuhul tegevusi ei planeerita.
Erandina vajavad n-ö päästetöid varem rajatud maaparandussüsteemidest oluliselt mõjutatud sookooslused, sealhulgas soo- ja rabametsad, kus kavandatakse loodusliku veerežiimi taastamist.
Regulaarset hooldust vajavad alal esinevad poollooduslikud kooslused, eeskätt liigirikkad niidud ja puisniidud. Taolised kooslused on kujunenud tänu niitmisele või karjatamisele ning majandamistegevuse lõppemisel need kulustuvad ja võsastuvad ning lõpuks metsastuvad. Seepärast on vajalik niitude loodussõbralik niitmine, puisniidul ka puu- ja põõsarinde kujundamine sobiva katvuseni.
Loodushariduslik ja puhkemajanduslik roll
Lisaks loodusväärtuste säilitamisele on alal oluline loodushariduslik ja puhkemajanduslik roll. Kaitsekorralduskavas on plaanis kaitseala matka- ja õpperadade ning lõkkekohtade hooldus- ja arendustööd. Külastajatele hoitakse avatuna nii populaarsed Männikjärve raba ja Endla järve tutvustavad matkarajad kui ka allikate piirkonnas asuvad külastusobjektid. Vajalikeks tegevusteks on ka kaitseala piiritähiste uuendamine ja täiendavate piiritähiste paigaldamine olulisematele juurdepääsuteedele.
Selleks, et hinnata tegevuste tulemuslikkust ning koguda järgmise kaitsekorraldusperioodi kava koostamiseks vajalikku materjali, planeeritakse toetava tegevusena liikide ja elupaikade inventuure-uuringuid.
Kaitsekorralduskavaga planeeritud tegevuste elluviimist korraldavad kaitseala valitseja Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon ning Riigimetsa Majandamise Keskus. Viimase tegevusvaldkondade hulka kuulub näiteks kaitseala külastustaristu korrashoid ja loodushoiutööde läbiviimine riigimaadel.
Kõigil huvilistel on võimalik kaitsekorralduskava koostamises osaleda, küsida küsimusi, jagada oma teadmisi ning aidata vajalikke tegevusi kavandada. Avalikkuse kaasamise koosolek peetakse Koeru kultuurimajas 16. mail kell 16.00, kaitsekorralduskava eelnõuga on eelnevalt võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel.
Küsimuste ja ettepanekute korral võib julgesti pöörduda Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ eksperdi Pille Antonsi (pille@environment.ee) või siinkirjutaja (leevi.krumm@keskkonnaamet.ee) poole.
Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava koostavad Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) ja SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment. Kaitsekorralduskava tellija on Keskkonnaamet. Kaitsekorralduskava koostamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
i
LEEVI KRUMM, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist
