Möödunud nädalal avaldas uuringufirma Geomedia siseministeeriumi tellitud kohalike omavalitsuste võimekuse pingerea, milles neli Jõgevamaa omavalitsust esisaja sisse mahuvad.
Kohalike omavalitsuste (KOV) võimekusetabelis võeti arvesse 28 komponenti, sealhulgas elanike arv, kohalik majandustegevus, töötus, ülalpeetavate arv, omavalitsuste eelarve ning ka võlakoormus. Uuringus võeti luubi alla 226 Eesti omavalitsust, kellest esimesel kohal troonib Viimsi vald ning kõige viimasel Õru vald.
Võrreldes eelmise uuringuga, mille tulemused avaldati möödunud aastal septembri lõpus, on muutused Jõgevamaa omavalitsuste hulgas märgatavad. Positiivne on, et tänavuses tabelis mahtus esimese saja sisse neli Jõgevamaa omavalitsust, möödunud aastal oli neid seal kolm.
Tõusid Torma vald ja Põltsamaa linn
Kui kolme aasta lõikes on Torma vald omavalitsuste võimekusetabelis seitse kohta tõusnud, siis viimase aastaga on Torma vald tõusnud lausa 42 koha võrra, olles aasta tõusjate hulgas kolmandal kohal. Tormat edestavad vaid Maidla ja Kihnu vald, kes on tõusnud vastavalt 49 ja 45 koha võrra. Torma vallavanem Riina Kull tunnistas maakonnalehele, et on antud tulemusega rahul, kuid rõhutas ka, et arenguruumi on veel kõvasti. Kuigi aastaga on Torma vald antud tabelis teinud läbi märgatava tõusu, ollakse maakonna parimast omavalitsusest Jõgeva vallast siiski pea sada kohta madalamal astmel. “Eks see tõus on saavutatud konservatiivse majandamisega ja üle oma võimete me ei ela,” kinnitas Riina Kull. Veel rääkis Torma vallavanem, et pole tabelit päris üksikasjalikult lugenud ning ei oska seega ka öelda, millest pea viiekümnekohaline tõus on tekkinud.
Veel üheks suuremaks tõusjaks on KOV tabelis Põltsamaa linn, kes on kolme aasta uuringu tabelis tõusnud ligi kakskümmend kohta. Võrreldes 2008. aastaga on Põltsamaa linn pürginud edasi lausa 28 koha võrra, olles vabariigi suuremate tõusjate tabelis kümnendal kohal. Alla viie tuhande elanikuga omavalitsuste lõikes asub Põltsamaa linn lausa viiendal kohal. Esimesed neli kohta on ses tabelis hõivanud Otepää ja Raasiku vald, Tõrva linn ja Padise vald. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõdes, et on tabeliga tutvunud ja Põltsamaa linna kohaga antud tabelis väga rahul. Siiski lisas Aiaots, et uuringutabel pole absoluutne tõde. “Loomulikult ilmestab see uuring omavalitsuste taset hetkeolukorras, kuid selle tabelikoha pärast võistelda ei ole küll tarvis,” nentis linnapea. Tema sõnutsi on tabelis ettepoole jõudmine seotud pikaajalise tõhusa tööga, õnnestunud investeeringute ja adekvaatse eelarvepoliitikaga. “Põltsamaa linn on ikkagi ümbruskonna tõmbekeskus, püüame pakkuda kõiki teenuseid, mida üks avalik sektor pakkuda saab,” rääkis Aiaots, viidates huvikoolidele ja MTÜ-de toetamisele.
Suurim langeja Tabivere
Suurimaks langejaks Geomedia koostatud tabelis on Jõgevamaa omavalitsuste hulgas Tabivere vald. Kolme aasta lõikes on Tabivere kukkunud kümme kohta, kuid võrreldes viimase uuringuga on langemine olnud oluliselt suurem, nimelt kolmkümmend viis kohta. Tabivere vallavanem Aare Aunap selgitas, et antud tabel pole omavalitsuste võimekuse hindamisel adekvaatne.
“Toon näite: Kui Tabivere vallas on üks suur ettevõte, siis selle eest antakse meile 0,1 punkti. Kui ettevõtteid oleks mitu nagu näiteks Tormas, siis selle eest antakse hulga rohkem punkte,” rääkis vallavanem. Aunapi sõnul võib inimesele tabelit silmates jääda mulje, et Tabivere ongi üks kehv vald, kuid ise ta seda ei kinnita.
“Meie vallas on näiteks kommunaalmajandus erakätes ja selles osas vald kulutusi ei tee. Juba see asjaolu langetab antud uuringus meie kohta tabelis,” nentis Aunap.
i
EILI KOITLA
