Lähim näide on selleks järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuvad kalapüügiseaduse muudatused, mis kaotavad piiratud kalapüügiõigusega kaluri mõiste ning ei jäta rannaelanikule püügilimiidi jaotusel mingeid eeliseid. Peipsi, Saaremaa, Muhumaa, Läänemaa või mõne muu piirkonna rannaelaniku elutingimused ja toitumisharjumused on paljude põlvkondade jooksul kujundanud eluviisi, milles võrguga kalapüük on ühel tähtsamal kohal.
Kes koostab, kes kooskõlastab seda tüüpi seaduseelnõud? Lõhe seadusloome ja tegeliku elu vahel süveneb, riik ei asu sellega inimesekesksesse rolli. Teise näitena on Peipsi järve äärsed kalurite ühendused ? Peipsi Kalurite Ühing ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit.
Mustveesse sobib reisi- ja kaubasadam
Kalasadama asukoha puhul peaks just nende liitude koostöötulemusel selguma Jõgeva Maakonna seisukohast parim ja kuludelt optimaalseim sadama asukoht. Mustvee piirkonna kalurid on samuti nendes liitudes partnerid ning alles ühistöös saame rääkida Jõgeva Maakonna Peipsi kalandusest kui majandusharust.
Mõttevahenduse ajendiks on 14. septembri Vooremaas ilmunud Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgi artikli lähenemisnurk – Omedus on kaluritega arvestatud, Mustvees aga mitte. Kogenud majandusjuhi väide tekitab pigem hämmingut. Kui ei ole vaime, mõtleme need välja ja ründame neid. Aga miks? Pigem võib väita, et Urmas Pirgil pole piisavalt teavet ega ettekujutust Jõgevamaa arenguks vajalikest protsessidest.
On iseloomulik, et kogu Jõgeva maakonna Peipsiäärne majandusruum on praegu uue arengu eel nagu stardi ootel. Visiooni või eel-projekteerimise staadiumis on sadamad ja nende funktsioneerimiseks vajalikud rajatised, infrastruktuur.
Varem mõneti seiskunud majandusega piirkond on muutunud Euroopa Liidu piiriäärseks visiitkaartiks. Maavanem Aivar Kokk on oma sõnavõttudes korduvalt käsitlenud maakonna omavalitsuste spetsialiseerumist kindlatele majanduseelistustele ning tegevust ühisprojektide rahastamiseks. Ainult omavalitsuste koostöös on reaalne katta arenguprojektide omafinantseeringu nõuet, tuua maakonda elu, elavdada majandust, luua töökohti, parandada inimeste elujärge.
Mustvee sadam on linna arengukava kohaselt ette nähtud turismisuunitlusega reisisadamana koos puhkemajandusliku teenuse pakkumisega. Teise etapina lisanduv sadama osa on kaubasadam.
Kalasadam sobibki rohkem Omedusse
Püstitatud eesmark nõuab sadama-, tolli- ja piirivalvestruktuuride ladusat koostööd. Sadama projekti lähteandmetes on seda kõike arvestatud. Piirivalvekordoni rajamiseks on piirivalveamet esitanud Mustvee linnale taotluse maa eraldamiseks ja on algatatud detailplaneering, mis meie andmetel jõuab peatselt vastuvõtmise staadiumi.
Kaks sadamatüüpi ? kala- ja reisisadam ? ei sobi oma ülesannete ja spetsiifika poolest kokku ning Mustvee Linnavalitsus ei näe siin piirkonna arengus maakonna keskkonnateenistuse kalanduse spetsialisti Ene Ilvese ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgi artiklites tõstatatud huvide konflikti.
Mõlemas paikkonnas (Mustvee, Omedu) tuleb tegemist kindla spetsialiseerumisega. Mustvee linnavolikogu ja linnavalitsus toetavad Ene Ilvese ja Urmas Pirgi poolt ajalehe Vooremaa veergudel välja öeldud seisukohti rajada Jõgevamaa kalasadam Omedusse. See seob paikkonna majandusarengu probleemid tihedalt suuremate kalapüügifirmade (Omedu Rand ja OU MIF Laine) seniste investeeringutega.
Omedu sadama polüfunktsionaalsusse tuleb aga suhtuda tõsise reserveeritusega, sest laiemate funktsioonidega sadama ehitus nõuab enamat kui munitsipaalmaa olemasolu.
Otstarbekas on võrrelda paikkonna kahe piirkonna ? Mustvee linna ja lähikonnas asuva Kasepää valla Omedu küla ? arenguplaane ja olemasolevaid rajatisi. Mustvee linnas on:
1. ehitatud suure võimsusvaruga heitvete puhastusseadmed;
2. valminud vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise projekt, mille aluseks on aastani 2016 veekaitse programmi raames koostatud vee ja kanalisatsiooni arengukava;
3. sadam on kavandatud reisi- ja kaubasadamana, tagades piirivalve ja tollifunktsioonide täitmise;
4. piirivalvekordoni ehituseks on eraldatud 0,9 ha maad;
5. Mustvee linna Peipsiäärse sadamaala väljaarendamiseks on kinnitatud detailplaneering;
6. Eesti riik on teinud Mustvee sadama eelprojekteerimisse ja süvendustöödesse suuri investeeringuid ning otstarbekas on alustatu lõpule viia. Kavandatu rahastamiseks on esitatud ja ootavad lõppotsust mitmed Mustvee linna tellimused EL struktuurifondide Eesti esindustesse.
7. sadamahoonele lisaks on kavandatud vetelpäästefunktsiooniga rannahoone, hotelli ja kalarestorani ehitus;
8. Mustvee linnal on edaspidiseks arenguks 307 hektarit reservmaad;
Maakonna arengu koordineerivat rolli ootame jätkuvalt Jõgeva maavalitsuselt eesotsas uue maavanema Aivar Kokaga. Mustvee linnavalitsuse senised ettepanekud paikkonna piirkonniti spetsialiseerumise osas on leidnud toetavat suhtumist. Ootame sama koostöövalmidust ka kõikidelt naaberomavalitsustelt.
Meie nägemus on ? Mustvee reisisadam on Jõgevamaa järvevärav külalistele, turistidele ja ärimeestele. Puhkaja saab elamusi Peipsi vetel, paikkonnast huvitatud ärimehed leiavad kaubasadama kaudu võimaluse oma toodangu realiseerimiseks. Soovime Mustvee linnast kujundada kõigile ettevõtlusvormidele avatud piirkonna.
Meie märksõnad on turism, kaubandus ja asjalik koostöö.
ANDRES KIVIMURD, Mustvee linnavolikogu esimees
GENNADI KULKOV, Mustvee linnapea
