2014. aasta esimese kuue kuu jooksul on oma elu tulekahjudes kaotanud juba 28 inimest, mida on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seitsme inimese võrra rohkem. Peamiseks hukkunuga tulekahju põhjuseks on jätkuvalt hooletus suitsetamisel. Ligi 60% hukkunutest olid alkoholijoobes.
Esimesel poolaastal said päästjad väljakutse 4471 tulekahjule. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on tänavu olnud 1271 tulekahjut rohkem.
Tulekahjudes on esimesel poolaastal kannatada saanud enam kui pool tuhat kodu ning enamus neist lahtise tule hooletu kasutamise, suitsetamise ning kütteseadmete lohaka kasutamise või pühkimata korstna tõttu. Esimesel poolaastal sai tulekahjudes kannatada 529 eluhoonet. Kõikidest tulekahjudest oli 303 alguse saanud lahtise tule kasutamisest, 79 hooletust suitsetamisest ja 101 tulekahju kütteseadmise lohaka kasutamise või tahma süttimise tõttu suitsulõõris.
15 inimest ehk üle poolte hukkunutest sai surma hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjus. Neli inimest hukkus lahtise tule hooletu kasutamise tõttu ning sama arv kütteseadme lohakal käsitlemisel. 16 hukkunu juurest (57%) ei leitud suitsuandurit ja 6 juhul (21%) ei olnud see töökorras.
Sel aastal hukkus tulekahjus ka üks kaheksa-aastane laps. 8. juunil põles Jõgevamaal Kasepää vallas elumaja, mille kustutustöödel leiti hukkunud mees ja laps. Seegi tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest, samuti tarbiti majas alkoholi ja puudus ka suitsuandur.
Olgugi et suitsuandur on juba viis aastat kohustuslik olnud, aidates tuvastada tulekahju veel varajases järgus, leidub siiski neid, kes selle olemasolu ei tähtsusta. Suitsuandur võetakse tihti laest alla, kui tahetakse toas suitsu teha. Kahjuks iseloomustab tulekahjudes hukkunute profiili sageli ka alkoholi kuritarvitamine, mis muudab inimese hoiakud enda ja ümbritseva suhtes hoolimatuks.
Suitsuanduri puudumise tõttu avastatakse hukkunuga tulekahjud liiga hilja – siis, kui kedagi päästa pole enam võimalik. Vaadates neid tulekahjusid, kust leiti hukkunu, siis enamasti tuli teade hädaabinumbrile mõnelt naabrilt või möödakäijalt siis, kui leegid juba aknast väljas olid. Tõenäosus elavaid inimesi sellisest tulekahjust päästa on väga väike.
i
Seaduse järgi peab igas kodus olema vähemalt üks suitsuandur, kuid soovitav on see paigaldada igasse tuppa (v.a köök ja vannituba). Samuti peab suitsuandurit testnupu abil vähemalt kord kuus kontrollima, kas see on ikka töökorras ja patarei täis.
i
Juba praegu tasuks mõelda ka korstnapühkija kutsumise peale, et sügisel algavale küttehooajale puhastatud korstna ja korras küttekolletega vastu minna.
Lahtist tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta. Põleva küünla läheduses ei tohi olla süttivaid esemeid või kangaid ja toast lahkudes tuleb küünal alati kustutada. Suitsetamise koht on õues ja kõik suitsukonid tuleb hoolikalt tuhatoosis kustutada.
INDREK INTS, Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
