Eesti rahvaarvu jätkuv kahanemine on kurb fakt, mille peamised põhjused on teada – madal loomlik iive ning väljaränne. Mida saame selle heaks teha, et eestimaalasi jälle rohkem oleks?
Eelolev rahvaloendus annab täpseima võimaliku ülevaate rahvastiku olukorrast. Statistikaameti vahendusel teame praegu, et viimase kahe kümnendi jooksul on ainult ühel aastal olnud Eesti loomulik iive positiivne — 2010. aastal, 35 inimese võrra.
Enne eelmist aastat vähenes 19 aasta jooksul Eesti rahvastik ainuüksi negatiivse iibe tõttu tervelt 82 238 inimese võrra. Seda on päris mitme meie väikelinna jagu.
Mööda ei saa vaadata viimastel aastatel toimunud töörändest, mis on Eestimaalt võõrsile leiba teenima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi. Kas võime olla kindlad, et nad kõik tulevad tagasi?
Probleemid tekivad alati kiiremini, kui neile lahendused leitakse. Pealegi ei piisa ühe suure probleemi lahendamiseks ühest ja ainsast meetmest, vaid välja tuleb nuputada mitmekesine lahendustepakett.
Eesti erakonnad on ühisel arusaamal, et ühiskond peab väärtustama perekonda ja laste saamist-kasvatamist, lapsevanemaks olemist. Igal parteil on selleks omad ettepanekud, kuidas riigil oleks seda kõige mõistlikum teha.
Meil kehtib ühetaoline lapsetoetus, mitmed peretoetused, vanemahüvitis, mis on keskendunud peamiselt lapse kasvatamisele. See kõik on vajalik, kuid tänini on kahe silma vahele jäänud ebavõrdsust tekitav olukord, kus last kodus kasvatanud vanem saab tulevikus seetõttu ka väiksemat pensioni kui need, kellel lapsi pole.
Mida rohkem on emal lapsi, seda rohkem on ta tööst eemal ja kaotab seega rohkem ka tulevases pensionis. See ei ole just õiglane.
Sestap seadis IRL eesmärgiks ebavõrdsus kaotada ning seada Eestis sisse emapension. Emapension ei ole imerelv, mis garanteerib meile jätkuvalt positiivse iibe, ega too tagasi ka Eestist lahkunud noori, kuid see on järjekordne samm, muutmaks ühiskonda perekesksemaks ja laste kasvatamist soosivamaks.
Mis on emapension? See on täiesti ainulaadne pensionilisa, mille arvutamisel võetakse aluseks väikelapse eest hoolitsemisele kulunud aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Riik hakkab selle perioodi eest, mille vanem veedab kodus last kasvatades, maksma vanema teise pensionisambasse neli protsenti lisa keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult.
Valitsusliidus heakskiidu saanud eelnõu kohaselt hakatakse seda arvestust pidama 2013. aastal ja hiljem sündivate laste vanemate puhul. Aastatel 1991-2012 sündinud laste vanemad ning ka 2013 ja hiljem sündivate laste vanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga, hakkavad juurde saama kolme aastahinde vääringus pensioni ehk rohkem kui 13 eurot kuus.
Näiteks kahe lapse korral võib lapsevanem arvestada 13 pensioniga aastas! Enne 1991. aastat sündinud laste vanemad saavad juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4,3 eurot kuus.
Emapensioni seadustamisega annab ühiskond selge signaali, et tähtis pole ainult laste kasvatamine, vaid ka nende vanemate heaolu ja kindlustunne.
Ühiskond oskab laste kasvatamiseks kulutatud energiat hinnata. Me väärtustame lapsevanemaks olemist ajal, kui lapsed on väikesed, ning ka siis, kui nende vanemad vajavad ühiskonnalt tuge. See on meie ühiskonnamudel – väike ja kokkuhoidlik. Kokku hoides ja üksteist aidates oleme saanud jagu paljudest muredest, küllap leiame nõnda lahenduse ka rahvaarvu vähenemise peatamiseks.
i
AIVAR KOKK, riigikogu liige, IRL
