Viimases ÜRO inimarenguraportis on Eesti kirjaoskuselt kolmas riik maailmas. See on märkimisväärne näitaja. Samas on president Toomas Hendrik Ilves kutsunud Eesti intelligentsi säilitama eesti keele ilu.
Nõustun, et forvaardimiste ja diliitimiste ajastul on meie kaunis emakeel tagaplaanile tõrjutud.
Meie noorte soovis rääkida ning kirjutada heas eesti keeles mängivad väga suurt rolli emakeeleõpetajad. Kas väärtustame neid piisavalt? Muidugi ei taha ma öelda, nagu oleksid eesti keele õpetajad teistest kuidagi kõrgemal. Küll aga peame neile teinekord pisut eritähelepanu pöörama.
Eesti keele kui kultuuripärandi osa säilitamiseks võiksime emakeeleõpet mitmekesisemaks muuta. Välismaalastele peavalu valmistava 14 käände kõrval on meil ju näiteks muljetavaldav murretevaramu. Selge see, et inimese keelekasutus muutub ajaga. Släng ja kõnekeel on osa suureks kasvamisest. Miks ei võiks meie keele sedagi osa koolitundides tutvustada?
Ülikoolides kasutatakse õppetöös järjest rohkem võõrkeelset kirjandust. Internetist otsitud lisainfo mistahes teemal on enamasti inglisekeelne. Seda enam on oluline, et suudaksime teavet ammutada küll võõrkeeltes, ent saadud teadmisi väljendada ennekõike siiski maakeeli.
Väga tähtis on ka kodune keelekeskkond. Kui ilusa eesti keele õpetamise kohustus lasub vaid koolil, tuleb lohakus kergemini.
Kodule lisaks arendab meie keeletaju ning -oskust rikas kultuuriruum. Tõenäoliselt on eesti kirjandus praegusel hetkel paremas seisus kui kunagi varem. Originaalkirjandust on enneolematult palju, tõlkekirjandust samuti. Samas nõustun aga kirjastaja Krista Kaeraga, kelle sõnul on tõeliselt häid raamatuid järjest raskem leida. Kvaliteedi-kvantiteedi suhe logiseb. Ent peamine, et Eesti inimestel on omakeelset kirjandust, mille seast otsida ja leida.
Põhiseaduses seisab, et Eesti riik on loodud eesti rahvuse ja kultuuri säilitamiseks läbi aegade. Praeguse Riigikogu üks esimesi otsuseid oli lisada eesti keele säilitamise kohustus põhiseaduse sissejuhatusse. Eesti keele kaitset ning arengut ei taga aga ainuüksi põhiseaduslik muudatus. Pigem on sel sissejuhatusse lisatud lausel toetav roll.
Euroopa Liit väärtustab keelelist mitmekesisust. Meie emakeele arendamine, selle ilu säilitamine on aga läbi ja lõhki Eesti asi. Teeb küll rõõmsaks, kui mõni eurooplane meie keele ära õpib, kuid kõrv puhkab ikkagi siis, kui me ise rikast ja kujundlikku eesti keelt räägime.
MARIANNE MIKKO,
Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat
