Kolmapäeval tähistati Laiuse põhikoolis emakeelepäeva, millest on kujunenud elamusterikas traditsioon kogu kooliperele.
Laiuse põhikooli õpilased, õpetajad ja külalised kogunesid pidulikuks aktuseks aulasse. Emakeelepäevale pühendatud kontserdil astusid üles kooli 9. ja 5. klassi õpilased.
Kõige mahukama ettekande tegi 8. klassi õpilane Tuuli Tiidor, kes tutvustas oma rahvaluuleteemalist uurimistööd. Paljud tema koolikaaslased, õpetajad ning ka kohalikud elanikud on selle uurimuse valmimisele kaasa aidanud.
“Eestlased vanuses 11–72 aastat jagasid minuga oma tegemisi, uskumusi, väärtushinnanguid ja põhimõtteid,” sõnas Tuuli.
Tema juhendaja, Laiuse põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu tõdes, et uurimuses esitatud 5.–9. klassi õpilaste eluterved mõtted rikastavad koolielu. Aktuse lõpetasid 5. klassi õpilased lustaka lavastusega Ellen Niidu loost “Krõll”, kuhu oli põimitud ka Betti Alveri ja teiste eesti luuletajate loomingut. Maalapsed osalevad aktiivselt nii koolitöös kui ühistes ettevõtmistes. “Selle töö väärtus on, et märkad, kui arukad on maalapsed,” rääkis õpetaja Helge Maripuu.
Tähtsad mehed
Eesti rahvast ja rahvusest, millel on tugev seos meie keelega, rääkisid 9. klassi õpilased Roomet Teppan ja Kert Uiga. Poisse toetasid klassiõed ja -vennad luulepaladega.
“See oli neil improviseeritud lugu. Aga mõnus sõnum, et eestlastena oleme alles – kuigi meid on 1,3 miljonit,” sõnas õpetaja.
Kuidas me iseolemise väärtusse suhtume? Püsimajäämise eeldused on keel ja kultuur. 1,3 miljoni elanikuga riigis räägime keeruliste ajaloo kiuste oma emakeelt. Keelt, milles on tunda n-ö “ugri-mugri” vokaali, saksa pärandit ja ka nüüdisaegseid anglitsisme.
9. klassi õpilaste hinnangul õpib haritud eestlane lisaks emakeelele ära ühe võõrkeele: kas saksa, inglise, soome või vene keele. Samas on ka kunsti- ja muusikakeel meie inimesi suurde maailma viinud. Eesti keel ja kultuur on elujõuline. Vingumisest hoolimata on meil läinud hästi, sest 50 liivikeelse inimese või hääbuvate veneugrilastega võrreldes on meid palju.
Üheksanda klassi õppurid juurdlesid selle üle, milleks on meile emakeelepäev. Poisid olid seda meelt, et eesti keel on originaalne, tark ja ilus nagu ema. Loomulikult ei saanud ka märkimata jätta Kristjan Jaak Petersoni, kelle sünnipäeval eesti keele ilu kiidetakse. Tema sünniaastapäeva 14. märtsi hakati emakeelepäevana tähistama Sondas elanud kooliõpetaja ja keelemehe Meinhard Laksi algatusel 1996. aastal.
Roometi sõnul on meil põhjust rõõmu tunda, et Kristjan Jaak Peterson jaanipäeval ei sündinud. Siis oleks tõepoolest tekkinud küsimus, kas prassida või meie keeleilu kiita. “Õnneks sünnivad tähtsad mehed õigel ajal,” olid poisid rahulolevalt ühte meelt.
Kõik emakeelega seotud mõtted on kirjas 8. klassi kujundatud stendil. Tublisid Laiuse põhikooli õpilasi jagub osalema nii maakondlikule emakeeleviktoriinile Palamusel kui ka Põltsamaale üleriigilisele tähtsündmusele “Keeletegu 2014”. “Leian, et kui oleme tegusad, siis ka püsime tegusatena,” sõnas õpetaja Maripuu.
Midagi erilist
“Midagi erilist,” kordasid viienda klassi õpilased. Ja tõesti, nad lõid Ellen Niidu “Krõllist” erilise vaatemängu. Lapsed keksisid ringi ning hakkasid juhtuma huvitavad asjad – naljakad, kummalised, kurvad, rõõmsad ja üllatavad. Kutsikas haukus, lapsed käratsesid ning isa nõudis häälekalt vaikust. Selle peale lahkus Krõll, kellega oli tore koos lustida. Lapsed vajusid norgu ja vanemad püüdsid neid lohutada, kuid see polnud ikka päris see.
Lõpuks tuli mõnus vembusell Krõll tagasi, aga sai ka selgeks, et mängus ja lustiski peab kord olema. Lustaka tüki tähtsama mõttena tõid noored välja selle, et tuleb osata ennastki kiita. Sest nii oskad ka teistele midagi head anda, just nagu Krõll.
MARGE TASUR
