Üleeile toimus Jõgeva kultuurikeskuses pidulik sündmus, mille kandis üle ka üleriigiline televisioon ning kust muljeid kanti seeläbi laiali erinevatesse Eestimaa nurkadesse. Tunnustati Jõgevamaa aasta ema, koos abikaasa Sirjega väisas pidulikku kontsertaktust ka president Alar Karis, kes pidas kultuurikeskuses kõne.
Kohale olid kutsutud kõik Jõgevamaa aasta ema 11 nominenti. Õhkkond oli pidulik.
„Hea ja armastav ema sünnib ka koostöös ühiskonnaga, kes tema rolli väärtustab ja laseb tal olla just selline ema nagu talle sobib. Kus ühiskond ei survesta ega sunni, vaid annab vabaduse ja turvatunde,” kõneles president. Lisaks presidendi kõnele kaunistas päeva ka meeleolukas kontsert, mis pakkus elamusi.
Emadepäeva on Eestis üleriigiliselt tähistatud juba aastast 1922. Kindlasti on Jõgeva kui väikelinna jaoks tähtis iga üritus, mis toob kaasa laiema üleriigilise tähelepanu ning Jõgeva nii-öelda pildile toob.
Paraku oli asjal ka teine külg, eriti mis puudutas ilmselt teleülekandest lähtuvaid tingimusi. Jõgevamaa aasta ema ütleb tänases leheloos, et oleks oodanud rohkem lugupidamist ja seda, et sarnaselt varasematele aastatele tunnustatakse ka nominente.
Kui õhkkond on närviline ja pidulikkust varjutab see, et inimesed, kes on tunnustatavana üritusele kutsutud, ei tunnegi ennast justkui tunnustatavana, vaid pigem publikuna teatrietenduses, siis tekib küsimus, kelle pärast kogu see üritus üleüldse korraldati. Võib-olla pidanuks tunnustamise jätma sootuks teleülekande järele? Või ongi sündmus praegusel kujul oma aja ära elanud.
