Tänavu jaanuari lõpus pärjati Mustvees maakonna spordi- ja kultuuritöötajate tänuüritusel elutööpreemiaga kauaaegne Põltsamaa linna kultuuritöötaja Hilja Toome. Tegusa inimesena ei taha ta siiski veel päriselt koju jääda, vaid osaleb kangakudumisringis ja aitab nõu ja jõuga kaasa ka Põltsamaa Käsitööseltsi juhatuses.
Hilja Toome sünnikodu asub praeguse Valgamaa Helme valla Ala külas. Lapsena tuli tal käia alevi inimeste loomi karjatamas. “Mul on sellest ajast meeles Ala külanaiste lehmade “paraad”. Kahel endast väga lugu pidaval proual oli alati ees lumivalge põll ja peas lumivalge rätik.”
Lisaks karjaskäimisele teenisid lapsed tollal raha metsast marjade korjamisega, marjul käidi paljajalu.
Taagepera lossis asus tollel ajal sanatoorium ja seal käis Hilja koos õdede-vendadega maasikaid müümas. Nii kogusid lapsed endale suvisel koolivaheajal raha, mida kasutati enamasti mõne riideeseme või jalanõude ostmiseks.
Tahtis saada raamatupoe müüjaks
Hilja oli enda sõnul keskkoolis hädas saksa keelega, sest oli Ala koolis inglise keelt õppinud. Seetõttu on ta tänulik tollasele saksa keele õpetajale Salme Käsperile, kes teda palju aitas. 24-25 tema klassikaaslasest jäi keskkooli lõpuks alles kõigest 11.
Hilja Toome sõnul ei kuulu ta nende inimeste hulka, kelle lapsepõlveunistusest tulevase elukutsega reaalsus oleks saanud. “Tahtsin lapsena hoopis raamatukaupluse müüjaks saada. Just sellel ajal ilmus ajalehes Noorte Hääl teade, et rahvusraamatukogu võtab tööle õpilasi abitöödele. Saatsin sinna oma sooviavalduse ja juba nädalapäevad hiljem sain vastuse, et olen sinna vastu võetava kuue inimese hulka arvatud. Mille alusel just mind nende kuue inimese hulka valiti, seda ma täpselt ei tea, kuid hiljem olen kuulnud, et eesmärgiks oli leida üks inimene n-ö igast Eestimaa nurgast,” jutustas naine.
Tal oli selles mõttes lihtne Tallinna tööle asuda, et sai hakata elama pealinnas tädi juures. Enda sõnul ta lausa armus Tallinnas raamatukogutöösse. Maalapsena polnud tal aga enne õrna aimugi, mida tähendab töötamine sellises suures raamatukogus. “Hommikupoolikul töötasid noored inimesed seal laenutajatena, õhtupoolikul tegutseti osakondades,” meenutas Hilja.
Taagepera asemel Põltsamaale
Kevadel asuti riiklikus raamatukogus ajutiselt tööd leidnud inimesi tööle suunama ja puudust tunti ka raamatukogude juhatajatest. Selgus, et Põltsamaale nendest kuuest noorest keegi minna ei tahtnud. Sealne raamatukogu oli selleks ajaks juba kaheksa kuud juhatajata olnud ning paljud tööd olid pooleli või üldse tegemata.
“Mina tahtsin Tallinnast hoopis oma kodukohta, Taagepera lähistele tagasi minna. Valka oleks mul küll tookord võimalik olnud minna, aga millegipärast ma sinna ei tahtnud. Üks tollane kultuuriministeeriumi kõrgem tegelane hakkas mind siis ikka “moosima,” mille peale andsin nõusoleku asuda üheks aastaks Põltsamaale raamatukogu juhatajana tööle. Mäletan, kuidas ma 1954. aastal pärast kuuajalist puhkust oma kodukohast Alalt Põltsamaale hakkasin sõitma. Tookord kulus selleks koos ümberistumistega terve päev. Põltsamaale jõudnud, tundus see koht mulle oma tasase maastiku tõttu väga võõras,” meenutas Hilja Toome.
Korterit mõistagi tollel ajal kusagilt võtta polnud ja nooruke raamatukogu juhataja sai esialgu peavarju Põltsamaa rajooni kultuuriosakonna juhataja juures, hiljem leidis korteri Luha tänavale.
Edasiõppimise soov viis ülikooli
Põltsamaal tööl olles leidis Hilja, et tahab edasi õppida. Nii viiski ta oma dokumendid Tartu Ülikooli.
Tollases Põltsamaa rajoonis tegutses 43 maaraamatukogu. Bibliograafiat õppinud raamatukogutöötajana tuli tal väga sageli maaraamatukogude töötajaid aitamas käia.
Pärast kahte tööaastat Põltsamaa rajooni komsomolikomitees asus ta uuesti juhatajana tööle Põltsamaa raamatukogus. Sellel ajal sai Põltsamaal valmis uus kultuurimaja ning seejärel alustati remonditöödega raamatukogus. Seetõttu mahtus just Hilja Toome tööaega remondikuuri läbi teinud raamatukogu avamine. 1963. aastal likvideeriti aga Põltsamaa rajoon ning raamatukogule tehti ettepanek hakata tegutsema Jõgeva rajooni raamatukoguna. “See otsus sündis raskelt, sest me ei tundnud ju Jõgeva ega Peipsi kanti,” tunnistas ta.
Uus amet viis Jõgevale
Kuid Hilja Toome tööaastad ei piirdunud siiski ainult Põltsamaaga, ta jõudis tegutseda ka rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhatajana.
“Juba märtsi lõpuks tuli mul esitada ministeeriumile tellimus kogu rajooni kultuuriobjektidele materjalide saamiseks, pliiatsitest-paberitest kuni ehitusmaterjalideni välja. Ei teadnud ma siis ehitusmaterjalidest mitte midagi. Õnneks aitas mind Põltsamaa kultuurimaja instruktor Feliks Leemet. Aga hakkama ma nende asjadega lõpuks ikkagi sain.
Mäletan, kuidas me kunagi Põltsamaa laululava ehitamiseks Kuusalu kolhoosist klombitud kivi toomas käisime. Ise laadisin kivid peale, sest töömehe palkamiseks polnud raha. Palamuse muuseumi ehitamine läks juba natuke kergemalt, sest seda toetas tugevalt sealne kolhoos,” rääkis Hilja Toome.
“Kultuuriasutustes töötanud inimesed on alati tegusad ja töökad olnud. Tollel ajal oli Jõgeva rajoon teiste seas kultuurialaselt vabariigi paremate hulgas.”
Kultuurijuhi ametist ei tulnud Hilja Toomel kunagi mõtetki lahkuda, isegi siis, kui talle raamatukogu direktori kohta pakuti.
Pensionieas jätkas ta tööd täitevkomitee sotsiaalosakonnas hooldajana. Sellest ajast meenub naisele eelkõige väga südantliigutav töö puuetega inimestega, See oli aeg, mil puuetega inimesed n-ö varjust välja toodi ja neile suuremat tähelepanu hakati pöörama.
“Kui sai teoks esimene Jõgeva rajooni puuetega inimeste kokkutulek Jõgeva kultuurimajas, ei jõudnud ma ära imestada, kui palju neid tegelikult on, kuidas nad üksteisesse suhtuvad ning kui elurõõmsad nad ise on,” rääkis naine.
Tantsurühm viis noored kokku
Hilja tantsis kultuurimaja juures tegutsenud tantsurühmas ning seal sai ta tuttavaks oma tulevase abikaasa Jaan Toomega. Toomede lastest pole kumbki lasteaias käinud, sest ikka ja alati oli keegi, kellele tuli eelisjärjekorras lasteaiakoht anda. “Nii pidime oma laste hoidmisega ise toime tulema. Ja tulimegi. Aastal 1958. õnnestus meil saada väike tuba ja köök Põltsamaal Tartu maantee ja Kingu tänava nurgal asuvasse majja.”
Hiljem valmis Põltsamaal uus kortermaja Aia tänaval ning 1969. aastal kolis Toome pere sinna. Kümmekond aastat hiljem valmis Põltsamaal Ringtee ääres veel üks korterelamu ja neile tehti ettepanek korter ümber vahetada. Nii koliti taas.
Sõpruskond plaanis maja ehitamist
Toome perepea Jaan töötas 1962. aastast Põltsamaa autobaasis, kus peeti sageli ka uhkeid pidusid. Ühel sellisel peol tekkis omamoodi sõpruskond neljast perest, nende hulgas ka Toomed. Ülemeelikus tujus hakati rääkima, et võiks hakata nelja pere elamut ehitama. Kui peomeeleolust toibuti, mõtles kaks peret ümber. Plaanile truuks jäänud perekond Lippur aga käis peale, et maja ehitamine kahe peale ette võetaks.
Nii hakatigi 1980. aastal Põltsamaal üheskoos Uuele tänavale maja ehitama. Ehitamine kestis seitse aastat ning 1987. aasta sügisel koliti sisse.
“Olime sellel ajal omamoodi hullud inimesed. Õppisime olude sunnil koos naabrinaisega ära krohvimise, mis mulle siiski ei istunud. Aga müüri ladumisega saaksin ma vist veel praegugi hakkama. Elu käis tollel ajal nii, et kellel vaba minut juhtus olema, see tööd tegema tuli. Kõik peale elektri- ja keskküttesüsteemi on oma kätega valmis tehtud. Õnneks tuli siis sõjaväest tagasi noorem poeg Ülo ja sai meid abistama hakata. Ülo on siin kõik plaadid seina pannud. Tegelikult on siiski ka elutoas paiknev kamin, köögipliit ja lõõr meistri poolt tehtud.”
Neljakordne vanaema koju jääda ei malda
Tänaseks on Toome pere nooremast pojast Ülost saanud ehitusettevõtja ja vanem poeg Kalju on kogu elu Tallinnas taksojuhiametit pidanud. Tegelikult töötas ka Ülo eelmise riigikorra ajal Tallinnas kelnerina, kuid tuli Eesti taasiseseisvumise järel Põltsamaale tagasi ja asus siia ühe osalisena ridaelamut ehitama. Mõlema poja peres on üles kasvanud poeg ja tütar. Tallinnas elava poja tütar õpib loomaarstiks ning pojapoeg lõpetab tänavu gümnaasiumi. Põltsamaal elava poja lapsed õpivad mõlemad majandust. Noorema poja tütar elab ja töötab aga Austraalias, kuid ootab juba pikisilmi kojusõitu.
Kuid ka eelmise riigikorra ajast on Hilja Toomel uhkeid tänukirju ja medaleid ette näidata, neist võiks lausa näituse koostada.
Kodu ja koduaed elutöö krooniks
Praegu on Hilja oluliseks hobiks aias tegutsemine. “Meil on peres suvine tööjaotus selline, et mina tegelen iluaiaga, abikaasa tarbeaiaga. Kui kunagi kuulutati välja konkurss “Kodu kauniks,” osalesime sellel ka meie. Meie koduümbruse tunnistas Põltsamaa linnavalitsus 1988. aastal teise koha vääriliseks,” jutustas ta. President Lennart Meri aga andis 1999. aastal Paides peetud kodukaunistajate tänuüritusel Toome ja Lippuri perele üle nimelised seinataldrikud, mida nüüd elutoas aukohal hoitakse. “Kui mul veel jõudu ja tervist jätkub, tahan ikka oma kodu ja koduümbruse eest hoolitseda ja võimalusel ka ühiskondlikus elus ning tegevuses kaasa lüüa. Samas loodan, et mu lastel ja lastelastel hästi läheb ning et nad endale elus õige koha leiavad,” rääkis tegus naine.
Hilja-Alide Toome elukäik
*Sündinud 1932. aasta 11. novembril Valgamaal Alal
*Peres kasvas üles veel kuus õde ja kaks venda
*Isa töötas terve elu Taagepera metskonnas metsatöölisena,
hiljem mõnda aega ka kolhoosi laohoidjana
*Ema oli kodune, kuid käis suviti ümberkaudsetes taludes tööl
*Lõpetas 1952. aasta kevadel Tõrva keskkooli
*Asus tööle Holdre seitsmeklassilise kooli algklasside õpetajana
*Ajalehekuulutuse peale sai tööd rahvusraamatukogus
*Töötas Tallinnas 1953. aasta juunist kuni 1954. aasta juunini
*1954. aasta suvel asus tööle Põltsamaal raamatukogu juhatajana
*Kui Tartu Ülikoolis avati 1954. aastal raamatukogunduse osakond, asus temagi seal kaugõppeosakonnas õppima
*Diplomitöö teemaks oli “Elanike teenindamine kirjandusega Põltsamaa rajoonis”, juhendajaks Kalju Veskimägi
*1955. aasta mais asus tööle Põltsamaa rajooni komsomolikomitees, kus oli ametis 1957. aasta jaanuarini
*Seejärel sai temast uuesti Põltsamaa linnaraamatukogu juht
*1957. aasta 13. septembril abiellus Tõrvas Jaan Toomega
*Samal aastal sündis perre esimene poeg Kalju
*1960. aastal sündis teine poeg Ülo
*Töötas Põltsamaa kultuurimaja direktorina, seejärel rajooni kultuurimaja direktor
*Jõgeva rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja ametisse asus 1970. aasta 9. märtsil
*Jäi küll pensionile, kuid asus peagi tööle Jõgeva rajooni täitevkomitee sotsiaalosakonnas hooldusosakonna juhatajana
* Aastatel 1991-1992 töötas kultuuriosakonnas
*1993. aastal asus tööle Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus
i
TOOMAS REINPÕLD
