JJ-Street laagri tõttu külastas Jõgevat veebruari algul Montane Yukon Arctic Ultra Race’il osalenud Joel Juht. Kaugel põhjas tuli polaartalves läbida 420 miili ehk ligi 700 kilomeetrit. Sel aastal oli osalejaid ligi 80 ja lõpuni jõudis 8.
„Kõrvalist abi polegi, vaja on läbida 12 checkpointi, kus saab riideid vahetada või olla. Isegi kui tahaksid abi saada, siis öösel keegi appi ei tule. Kella kuuest õhtul hommikuni on kriitiline aeg, kus oled üksi oma varustusega,“ rääkis ultrasportlane. „Kõige külmem oli -48 kraadi, kuiv külm. Päeva lõpuks ei ole vahet, kas see on -20 või -40, sellega tuleb lihtsalt hakkama saada. Kui tunned, et sul on probleem, tuleb sellega tegeleda, et see ei lõpeks surma või suurte vigastustega.
Varustus peab olema kerge, kompaktne ja toimiv. Külmaga probleeme ei olnud, olin esimestel päevadel liider. Pidasin vastu kolm päeva. Valisin kuiva keskkonda vale kreemi, mis ettevalmistusel Soomes toimis, aga võistlustel mitte. Seal kuivas külmas kuivatas see mu naha nii ära, et liikumine tekitas hõõrdumise.
Esimese ööga jooksin 102 kilomeetrit. Tundsin, et midagi on valesti. Järgmise päeva hommikul oli natuke parem, panin kreemi veel juurde. Õhtul kella 9 ajal tundsin, et nüüd on asi ikkagi sealmaal, et tuleb katkestada. Väga raske otsus ja kahju oli katkestada. Tegin niipalju ära kui suutsin, ja tegin õige otsuse. Ettevalmistuskursusel räägiti ka, et peamine on elusalt ja tervelt tagasi tulla.
Praegu keskendun raamatu väljaandmisele. Tahan selle oktoobris valmis saada. On lood, mida tahan ära rääkida ja asju, mis minu kulgemisel on toimunud. Loodan, et sellest on kasu näiteks teismeliste vanematel oma laste mõistmisel. Ja suur väljakutse on juulis sündiv poeg,“ ütles Joel Juht.
ANDRA KIRNA
