Mustvee aukodanik, elupõline õpetaja Sergei Lizin õppis veel vanas eas – nimelt on ta omandanud toiduvalmistamise nippe, mida varem ei teadnud.
Toidutegemist õppis mees olude sunnil, sest pärast abikaasa lahkumist igavikuradadele tuli tal üksi hakkama saada. Lähedal elav poeg ja poja pere käisid ja käivad siiani tal tihti abiks, kuid elupõline õpetaja tahtis siiski ka iseseisvalt tegutseda.
Lizinil on väike aiamaalapp, kus ta kasvatab kartulit, porgandit ja kapsast, ning kasvuhoone, kuhu kaheksakümne viie aastane mees plaanib tänavugi kevadel kurgitaimi panna.
Kurke teeb peremees ise sisse ja kurgipurgi andis ta kaasa meilegi. Kui toimetuses purgi avasime, selgus, et külakost oli vägagi maitsev. “Peipsi ääres osatakse ikka väga hästi kurke sisse teha,” tõdesid ajakirjanikest kolleegid üksmeelselt.
Mustveest pärit
Sergei Lizin on Mustvees sündinud, kuid kasvanud ja koolis käinud Kiviõlis ja Tallinnas. “Minu isa oli ehitaja, sellepärast pere rändaski,” rääkis ta.
Kui aastal 1941 Teine maailmasõda Eestisse jõudis, mobiliseeriti Lizin noore mehena armeesse, ta polnud veel 18- aastanegi. Järgnesid aastad tagalas ja hiljem Eesti korpuses. Rindele sattus ta pärast Velikije Luki lahinguid. Lizin teenis 27. laskurpolgus teises pataljonis viiendas laskurroodus, kuni sai Avinurme lahingus miinipildujatule all haavata. “Kannan praegugi miinikilde endaga kaasas,” tõdes ta.
Tema ema evakueeriti samuti. “Nägime puudust ja viletsust,” ütles ta.
Mustveesse jõudis noor mees tagasi armeest demobiliseerituna. Oli väga raske aeg ja polnud õieti tööd. “Käisin Rakvere metsakombinaadile Mustvee raudteejaamas palke ja propse laadimas. Tervis ei pidanud vastu, see töö polnud minu jaoks,” rääkis ta.
Siis juhtus niisugune lugu, et kooli sõjalise algõpetuse õpetaja läks Tartusse õpetajate palgaraha järele ja jõi raha maha. Kuu aega oli kool ilma sõjalise õpetajata.
Kui Lizinid Venemaal olid, oli nendega koos veel kaks Mustvee õpetajat, naine ja mees. Mees suri Venemaal, kuid naine tuli Mustveesse tagasi. Tema soovitaski koolijuhile sõja läbi teinud Sergei Lizin õpetajaks võtta.
“Ma olin korralik poiss, ei suitsetanud ega joonud, suitsu pole ma terve eluaja tõmmanud,” rääkis mees, kes saigi kooli töökoha.
“Sõjalist algõpetust ma ei kartnud, olin ju sõja läbi teinud. Küll aga tekitas kõhedust kehaline kasvatus. Lõpetasin 1941. aastal seitse klassi ja selle haridusega jäin ma sõja lõpuni. Kui juba koolis töötasin, soovitas direktor edasi õppida.”
Lizin asus õhtuti töölisnoorte keskkoolis õppima, hiljem omandas Leningradi pedagoogikainstituudis kehalise kasvatuse õpetaja kutse.
52 aastat Mustvees õpetaja
Sergei Lizin on töötanud õpetajana Mustvee mõlemas koolis kokku 52 aastat. “Pedagoogistaaž on mul tõesti suur,” tunnistas ta ise. Kõigepealt alustas ta sõjalise algõpetuse õpetajana, seejärel kehalise kasvatuse õpetajana. Tööõpetust on ta mõlemas koolis kokku õpetanud tervelt 33 aastat.
Esialgu õpetas ta tööõpetust Mustvee venekeelses, hiljem eestikeelses koolis. Venekeelses koolis on ta asendanud ka eesti keele õpetajat. “Mul pole keeleprobleemi, saan ühtviisi hästi hakkama nii eesti kui ka vene keeles,” kinnitas eluaegne pedagoog. Oma õpilastele rääkis ta sõjast, sest poisid tundsid selle vastu huvi.
Kõige rohkem meeldisid Sergei Lizinile need tööõpetuse tunnid, kus sai tegelda puiduga. Ka õpilastele oli puutöö meele järele.
Koolis käib vana pedagoog ikka, kui kutsutakse. Osa endisi kolleege on ju veel tööl. Ta tunneb alati huvi, kuidas neil läheb.
Aukodanik number kaks
Mustvee aukodanikuks valiti Lizin 2004. aastal. Mustvee aukodaniku tunnistuse number üks sai puhkpilliorkestri dirigent Valter Jaanus ja tunnistuse number kaks Sergei Lizin.
Kauaaegse kooliõpetaja esitasid aukodaniku kandidaadiks Mustvee Gümnaasiumi direktor Luule Nõmm ja Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla.
Lizini abikaasa oli samuti Mustveest pärit, ta töötas haiglas. Poeg ja tütar on õppinud loomaarstideks, poeg töötab Jõgeval ja tütar Rakveres.
Nii lumerohket talve nagu tänavu mäletab Lizin veel vaid üht. “Aastanumbrit ma ei mäleta, aga üks aasta oli küll väga lumerohke, käisime veel kevadvaheaja algul, see oli märtsi lõpus, suusatamas. Sama käredad külmad olid 1941. ja 1942. aasta talvel. Lumetõrje kurnab ära,” ütles eakas mees, kellel poeg abiks lund rookimas käib.
Hobiks sepatöö
Kui Sergei Lizin veel armees teenis ja tagavarapolk ära kaotati, viidi ta tööle sepikotta. Hiljem sai ta tööd maal, samuti sepa juures. Põhjus oli proosaline — oli vaja hobuseid rautada. Edasi viidi ta autoroodu. Ka seal oli väike sepikoda. Sepatööks vajalikud tööriistad on tal praegu ka kodus olemas.
Mustveeski oli poiste tööõpetuse majas väike sepikoda. Sergei Lizin oskas ka poistele sepatöönippe õpetada.
Mustvee Vene Gümnaasiumil on vana maakivist hoone, kuhu saaks sisustada väikese sepikoja ja ka gaasi- ja elektrikeevituse õpetamiseks vajalikud ruumid.
Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla ütles, et põhjanaabrite juures Soomes ja ka Rootsis on palju taolisi komplekse, kus juba 7. või 8. klassi poisid keevitavad. Mõtte teoks tegemine nõuab palju raha, aga küllap leitakse ka projekt, kust seda küsida.
Ruume saaksid kasutada nii õpilased kui ka täiskasvanud. “Poisid saaksid ettekujutuse keevitaja elukutsest. Keevitajaoskused ei jookse mööda külgi maha ka näiteks autoremondilukkseppadel,” tunnistas Rahuküla, kes ka ise seda tööd tunneb.
Samasse majja sobiks veel ka näiteks savikoda, kus nii õpilased kui ka täiskasvanud kätt proovida saaksid.
Sergei Lizini elukäik
*Sündis Mustvees 1924. aasta 14. septembril
*Koolis käis Kiviõlis ja Tallinnas, lõpetas 7 klassi
*Mobiliseeriti 1941
*Armeest demobiliseeriti 1946
*Töötas lühikest aega Rakvere metsakombinaadis laadijana
*Mustvee II Keskkooli sõjalise algõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja 1948. aasta 1. aprillist
*1953 astus Mustvee töölisnoorte keskkooli
*1957 lõpetas Leningradis pedagoogilise instituudi
*1962. aastast poiste tööõpetuse õpetaja
*Tööõpetuse õpetajana töötas 1989. aasta 30. augustini
*Töötas ka Mustvee I Keskkoolis
*Pensionile jäi 2000. aasta 31. augustil
*Kokku töötas Mustvees õpetajana 52 aastat
Kolleegide suhtes hooliv ja tähelepanelik
Praegune Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla tunneb Sergei Lizinit 1975. aastast, kui ta kooli tööle asus. Tema hinnangul oli Lizin hooliv ja tähelepanelik ning inimlik õpetaja.
“Mina tunnen teda kui tööõpetuse õpetajat. Alati oli ta rõõmsameelne, humoorikas, oskas nalja teha ja väga huvitavaid lugusid rääkida. Ta meenutas tihti sõjapäevi,” rääkis koolijuht.
Rahuküla õpetas kuus aastat ka ise Mustvee I Keskkoolis tööõpetust. “Sergei Lizin kui vanem kolleeg aitas mind ja jagas oma kogemusi, kuidas suure rühmaga tööd teha saab. Kui olime koos tööõpetuse majas, siis tegime tõesti koostööd ehk leidsime võimalusi, kust poistele tööõpetuse tundide läbiviimiseks materjali saaks,” rääkis Rahuküla.
Tema sõnul oli Lizin ka sõjalise algõpetuse õpetaja. “Koos tegime talvist mitmevõistlust. Seal oli suusatamine, jõuharjutused ehk poistele lõua tõmbamine ning tüdrukutele toenglamangus käte kõverdamine ja laskmine. Lizin aitas mind laskmisel. Lasime talvel väikesekaliibrilisest püssist Peipsi järve peal lumehange, miilitsast oli luba olemas. Tegime ka laskesuusatamist. See käis nii, et õpilane sõitis teatud ringid ära ja seejärel lasime õhupüssist plekist välja lõigatud inimfiguuri pihta. Figuurid olid puitalusel ja kui laskja sellele pihta sai, siis kukkus figuur maha.”
iii
HELVE LAASIK
