Ajakirjanikud püüavad ikka igasugustele nähtustele nimesid anda. Nii nimetati ka parteitute kandideerimist roheliste nimekirjas kübaratrikiks. Jäägu see nimetajate südametunnistusele, mul on ikkagi oma eesmärgid, mis paljus ka erakonna omadega kattuvad.
Üks ja tähtsaim üldine eesmärk on säilitada mitmekesisus – nii looduses, inimeste valikutes kui poliitikas. Mul on hea meel, kui Riigikogusse pääsevad rohelised, aga ka rahvaliitlased ja üksikkandidaadidki. See mitmekesistab juba väga vaeseks muutunud poliitikat ja sunnib ka võimulolijaid paremaid kompromisse otsima. Poliitika on ju kompromisside kunst.
Mida vabatmehed ja rohelised Riigikogus teha tahavad?
Riigi majanduslikud otsused ja teod peavad tagama igakülgse kindlustunde. Kindlustunde, et loodust ja vahendeid jätkub ka kolmesaja aasta pärast; et ühtki inimest ei jäeta oma mure ja eluga üksi; et inimesed saaksid nautida elu kõrge vanuseni tervena; et haridus on kõigile tema paremate võimete arendamiseks kättesaadav. Seda võib nimetada ka moodsamalt jätkusuutlikkuseks. Kõike valimisplatvormist ei saa ega ole mõistlik siinkohal selgitada. Toon välja mõned punktid.
Muudame kohalikud valimised ja kohalike omavalitsuste elu-olu kogukonnakeskseks. See tähendab, et vald jagatakse küladeks ja asumiteks, kes valivad oma esindaja valla volikogusse. Kohalike omavalitsuste valimistele tuleb lubada noored alates 16. eluaastast.
Rakendame kohustusliku keskhariduse. Kaotame senise koolide edetabeli riigieksamite põhjal. Koolihariduses asendame senise võistleva õpetamise rühma- ja koostööpõhiseks õppeks. Omistame õpetajakutse ka treeneritele ja huvikoolide juhendajatele. Kaotame tööandja erisoodustusmakse tasemekoolitusele.
Maksustame loodusvarade kasutamise. Toetame rahastamisel soojus- ja elektrienergia tootmist kodude, aga ka avalike hoonete juures. Toetame elektrisõidukite soetamist ja nende laadimiseks vajaliku taristu ehitamist. Alandame normaaltööaega 40 tunnilt 32-le. Valmistame ette võimalused, et linnade ühistransport oleks tasuta.
Seame sisse kunstiinimeste ja kultuuriasutuste sõltumatuse poliitikast ja seame sihiks eraldada kultuurivaldkonnale samaväärselt riigikaitsega kaks protsenti rahvuslikust rikkusest (
Seame pärast igakülgset arutelu sisse kodanikupalga
Roheliste eesmärk on maksta igale Eesti Vabariigi kodanikule 80 eurot kodanikupalka kuus. See annab kindlustunde, et ükskõik, kui kehvad on olud, on igaühel vähemalt enda elushoidmiseks hädapärane olemas. Kodanikupalgaks kulub aastas umbes 8,64 miljardit eurot. Viiendik vajaminevast on juba praegu olemas toimetulekutoetuse ja lastetoetuse näol, mille kodanikupalk asendaks. Ülejäänud vahendid tuleksid põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tasudest.
Tõstame tervishoiu rahastamise seitsme protsendini
Anname kohalikule elanikkonnale suurema otsustusõiguse loodusvarade kasutuselevõtmisel. Loome reostustõrje fondi, kuhu kogutakse raha võimalikelt reostajatelt.
Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist kogu Euroopa Liidu piires ja ühtse põllumajanduspoliitika muutmist mahepõllundust soosivaks.
Kehtestame päästjatele ja politseinikele võrdsed sotsiaalsed garantiid. Toetame ajateenistusele ja reservarmeele tuginevat riigikaitset. Jätkame liitlaskohustuste täitmist Afganistanis. Toetame riigikaitsekulude tõstmist kahe protsendini
Suurendame koostööd Põhjala riikidega, eriti energiajulgeoleku ja riigikaitse osas. Toetame demokraatia ülesehitamist ja Euroopaga liitumist Balkanimaades ja Türgis.
Kas tasub valima tulla?
Mina vastan: jah, tasub. Isegi siis, kui te ei leia valimisnimekirjadest kedagi, kellele oma hääl ja usaldus anda, siis tulge protestikski. Tulge valimisjaoskonda ja kriipsutage kõik nimed maha. Valimissedel on rikutud, aga teie protestist jääb vähemalt jälg maha! Mõistlikku valimist!
Minu valimislubadused
Alljärgnev on puhtalt minu enda algatused, mida kavatsen Riigikogus teha, olenemata sellest, kas rohelised mind toetavad või mitte.
*Teen ettepaneku seostada kõrgete riigiisade palk miinimumpalgaga. Minu ettepanek on võtta kõrgete riigiametnike palgakoefitsiendi aluseks kümnekordne miinimumpalk. Praegu oleks see aluspalk näiteks 10×278.02=2780.20 eurot ehk 43 500.68 krooni. Kui riigijuhid ütlevad, et nad ei tule sellega välja, siis peavad nad kiiremini mõtlema, kuidas riigi alamad kümme korda kehvema sissetulekuga toime tulevad.
*Ei lase ennast Riigikogu liikmena ühe või teise otsuse hääletamisel “ära osta”, vaid lähtun endast targemate asjatundjate arvamustest, valijate soovist ja oma südametunnistusest.
*Teen ettepaneku muuta poliitiline vastutus ka rahaliselt mõõdetavaks. Kui poliitik on ikka mingi käki kokku keeranud ja seda saab rahaliselt mõõta, siis tuleb see ka tema palgast riigi heaks välja mõista.
i
ÜLLAR LUUP, Erakond Eestimaa Rohelised
