Dokumentaalfilm püüab mingit keskkonda kujutada realistlikult, aga olulisemal ja tähelepanuväärsemal enam peatudes. Mina olen nii aru saanud. Arvan, et kevadisel ajal on kõige rohkem seda, mida oma ühekordsesse “filmi” püüda, sest kõigil on kiire. Seda kiirust oleks tore jälgida, kui endal ka nii kiire poleks!
Järjest soodsamaks muutuvad ilmad vallandavad iseenesest energiat. Tärkavad turgutavate kodumaiste taimede võrsed, nõgesed näiteks.
Käisin õhtul Peipsi ääres, kus vesi sulas mahedates sinistes toonides taevaga kokku. Siin-seal partlaste raskelennud ja kajakate kisa – ei ole vist teada, kes nende häälitsusi esmakordselt nii halvustavalt kirjeldas? Nad napsasid korduvalt veest kala ja lõpuks jäid rahulolevalt vaikselt ja majesteetlikult veele hulpima.
Rannaäärsetes majades kestis veel saja-aastane üksindus…
Meie õues akna tagab kasvab võimas laia võraga tamm, mille okstel või ka puu all toimuvat saab aknast jälgida nagu varjatud kaameraga. Vaateväljas on olnud metskits, kes näksis keset õue kasvavat valget ristikut. see oli mullu suvel ja just nüüd tuli ta jälle! Naabrinaise kalamehest kaasa paneb kalapead kindlasse kohta, sest õu jääb ühe roostekarva kassi kontrollalasse. Aga vahel juhtub, et einestama tuleb rebane!
Tänavu õnnestus meil jälgida ühe rästapaari kodurajamist. Altpoolt vaadates võis näha ainult pikavõitu püstloodis saba… Korraga algas kädistav riid, mitu lindu pikeeris õhus. Selguski põhjus: hästi talve üle elanud orav püüdis mitut puhku jõuda pesani, aga lärmist oli kasu, orav andis alla ja läks muudele jahimaadele. Kirjas on, et hallrästas ongi niisugune lind, kelle kaitset otsivad teisedki linnud, tehes pesi lähedusse. Kui ta pesa juurest vaenlasi peletab, mõjub too turvasüsteem naabritelegi!
Linnuvaatluste andmete järgi on hallrästas üks kõige enam kohatud linde, näiteks oli ta 2004. aasta andmetel neljandal kohal rasvatihase, varese ja pasknääri järel. Pajuharakaks ja kädistajaks veel nimetatud, on ta kirju sähmuline lind, pea ja selg on ühetoonilisemad, küllaltki sarnane laulurästaga. Laul muidugi reedab kindlasti tema identiteedi.
Vainu – ja hoburästadki hõiskavad päris tordedasti. Aprilli lõpul muneb hallrästas neli kuni seitse muna pessa, mille teeb puu otsa kuni 20 meetri kõrgusele. Meie jälgitav pesa on rõhtsal oksal tüvest kaugel, umbes 5 meetri kõrgusel. Pesa teeb raskeks savist koosnev vooderdis, eks seda saa uurida, kui lindudel ülesanne täidetud ja pesa kunagi peaks alla kukkuma..Lindudel käib eluring kähku, rästa haudumine kestab 12 päeva, pojad on pesas sama kaua. Ja siis veel pisut individuaalõpet vanemate tiiva all.
Mis puutub inimese vaatevinklisse, kes vaatab kõike omakasu seisukohast, siis toob hallrästas pigem kasu, kuigi sööb palju marju. Pikka aega söövad rahvasuus ka tärinrästastasteks kutsutud ainult putukaid ja umbrohuseemneid, on seega tublid biotõrje tegijad!
Teada on, et hallrästas on seltsinguline lind, lähedusse teevad mitmed paarid pesi. Võib-olla on meie paar pisut eraklikum ja vajab rohkem privaatruumi, kui liigil üldiselt tavaks? Kes teab, aga tore on uurimas käia, kas lind istub pesal, saba piksevardana püsti.
EHA NÕMM
