Iga paiga inimeste jaoks on muidugi kurb, kui postkontor ukse kinni paneb või pank sealt rahaautomaadi ära viib. Kurvastajatel või kurjustajatel tasuks aga meelde tuletada, kui tihti ise selles postkontoris või rahaautomaadi juures käidi. Kindlasti ei tohiks sellistest juhtumitest teha üldistust, väites, et maaelu seisma jääb või taandareneb, lihtsalt pangaautomaadid asenduvad kaardimakseterminalidega ja postkontorid kiire internetiga. On tõsiasi, et enamik riiklikke investeeringuid lähebki maale — kokku on neid riigieelarves üle miljardi euro.
Meenutame, milline oli olukord paarkümmend aastat tagasi. Maaelu mootoriteks olid sovhoosid-kolhoosid ja valdavaks tegevusalaks põllumajandus. Kusjuures suur osa tööst tehti käsitsi. Täna oleme tõstnud tootlust, inimtööjõudu vajatakse üha vähem, masinad teevad raskeid töid meie eest. Vanasti möllas 200 lehmaga lauda ümber terve brigaad inimesi, kellel oli klassitäis lapsi, täna teeb kogu töö ära robot, teenindajaks ehk üks inimene.
Teede olukord Eestis polnud kiita, rääkisime muinasjutulistest Leedu teedest. Täna oleme oluliselt uuendanud põhimaanteid, mis sarnanevad teedega Euroopas omadega. Igas maakonnas on rohkesti kohalikke teid, mida viimastel aastatel on remonditud ja ehitatud, enamik neist on tolmuvabad.
Telefonijärjekord oli isegi linnas pikem kui aasta, maal polnud lootustki vaba juhtmepaari leida. Täna on lisaks traadiga telefonile igaühel üle Eesti tagatud side ja andmevahetus üle mobiililevi.
Elektri pinge kõikus nii suurtes piirides, et osad seadmed lihtsalt ei käivitunud. Kuigi arenguruumi veel on, on täna kvaliteetne elektrivarustus tagatud sisuliselt igal pool Eestis. Eraldi meede on seni täiesti elektrita olnud elupaikade elektrifitseerimiseks: hajaasustuse elektriprogrammi raames on ühenduse vooluvõrguga saanud 29 majapidamist.
Oluline areng viimasel kahel aastakümnel on ettevõtluse spektri laienemine väljaspool suuremaid linnu, täna on põllumajanduse osa maamajanduses suhteliselt väike. Asemele on tõusnud turism, tootmine, teenuste pakkumine.
Eestis on piisavalt näiteid sellest, kuidas maapiirkondadesse investeeritakse. Teed ehitatakse maaasulatesse enamasti koos kergliiklusteedega. Selline rajati just äsja ka Virtsu, kus praegu postkontori ja rahaautomaadi kadumise pärast mures ollakse. Üksnes Harjumaa sai möödunud aastal juurde
Puhta vee ja kanalisatsiooni programmi raames on Euroopa Liidu abiga juba investeeritud ja investeeritakse edaspidi sadu miljoneid eurosid. Puhas joogivesi ja keskkonnasäästlik reoveekäitlus saavad selle programmiga olema kõikides Eesti maa-asulates.
Paranenud on parvlaevaühendus Lääne-Eesti saartega, kus liinil on uued laevad, sadamate kordategemisse investeeritud üle poole miljardi krooni (allikas: http://www.saarteliinid.ee/euprojects). Rekonstrueeritud on ka Piirissaare, Laaksaare, Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadamad.
Lähiaastatel investeeritakse maapiirkondade internetiühenduse arendamisse ligi 6,4 miljonit eurot. See võimaldab tööd teha mitte üksnes Tallinna kontorites, vaid kõikjal Eestis. Õpetajatele ja arstidele on hakatud maksma lähtetoetust, mis peaks tagama, et koolid ja haiglad üle Eesti saavad juurde kvalifitseeritud noori spetsialiste.
Nii palju kui 2012. aasta eelarves, ei ole Eesti riik kunagi varem investeerinud. Võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti — 1,25 miljardi euroni. Hulk sellest investeeringurahast läheb maapiirkondadesse. Kohalikud omavalitsused saavad majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest tänavu teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot. Parlamendiliikmena seisan selle eest, et Euroopa Liidu järgmisest eelarveperspektiivist saaks kindlasti rahastatud kohalike teede ja sildade uuendamine.
Heitmekvoodi müügist tehtavad kulud on tänavu üle veerand miljardi euro. Renoveeritakse riigi ja omavalitsuste hooneid, ja korterelamuid, mis võimaldab energiasäästu ja kokkuhoidu tulevikus. Samasugune programm peaks lähitulevikus käivituma ka eramajaomanikele. Eelpool öeldu peaks piisavalt selgelt tõestama, et Eesti riik hoolib maapiirkondadest ja soovib elukvaliteedi võrdsustumist riigi eri piirkondades.
i
KALEV LILLO, riigikogu liige, Reformierakond
