Esmaspäeval, 4. aprillil kell 20.35 läheb Kanal 2 eetrisse selle hooaja viimane saade sarjast “Ellujääja”. Saate peategelaseks on seekord jõgevamaalastele hästi tuntud inimene — ühiskonnategelane Ants Paju.
“Ellujääja” tegijate huviorbiiti sattus Ants Paju seepärast, et on end meedikute abiga eluohtlikust situatsioonist välja võidelnud ja seda suisa mitmel korral. Õigupoolest võib teda nimetada meditsiiniliseks kurioosumiks: inimesi, kes oleksid kaks aordi rebenemist üle elanud, Eestis arvatavasti rohkem pole ja terves maailmaski on neid napilt.
Kahele rängale terviserikkele (ühest on möödas kaheksa ja teisest kaks aastat) lisandus möödunud aasta detsembris ülikeeruline operatsioon, mille käigus armistunud aort lahti lõigati ning selle sisse “elevandi londi” nime kandev protees paigaldati. Töö tehti ära Saksamaal Hannoveris, mis on ainus paik Euroopas, kus selliseid operatsioone sooritatakse. Lisaks keerukusele oli operatsioon ka riskantne, ent Antsul oli vaid kaks valikut: kas oodata, millal aort kolmandat korda (ja siis arvatavasti lõplikult) rebeneb, või nõustuda operatsiooniga. Ants otsustas viimase kasuks.
Jättis sügava mulje
“Ants Pajuga otsustasin kontakti võtta seepärast, et juhtusin lugema üht intervjuud, mis oli tehtud temaga pärast teistkordset aordi rebenemist,” ütles saatejuht ja toimetaja Eve Kallaste. “Külaskäik Jõgevale Antsu koju jättis kogu võttemeeskonnale sügava mulje. Tema pere on hingeliselt hästi seotud, Antsu enda jutt aga hingestatud, poeetiline ja kujundlik, nii et kuulajal hakkab kohe pilt silme ees jooksma. Ta suudab oma rikkaliku elukogemuse pinnalt teha selliseid üldistusi, mida muidu leiab vaid tarkadest raamatutest.”
Peale Antsu enda kõnelesid tema ellujäämise loost abikaasa Kiira, tütar Angela ning ajakirjanik Tiit Lääne, kel teoksil raamat heas mõttes hullude ideedega inimestest. Meediku pilguga kommenteerib juhtunut saates kirurg Tiit Meren.
“Ellujääjat” toodab produktsioonifirma Filmimees teist hooaega ning inimesi, kellest selles saates rääkida, Eve Kallaste sõnul jätkub. Igaühe lugu on küll erinev: kes on, nagu Ants, paranenud tervisehädast, kes õnnelikult üle elanud looduskatastroofi, kes liiklus- või muu õnnetuse tagajärjel surmasuhu sattunud.
“Erinevatele lugudele vaatamata on elu ja surma piiril viibimine andnud inimestele mõnevõrra sarnase kogemuse: nad on õppinud hindama tõelisi ja jäävaid väärtusi,” ütles Eve Kallaste.
“Üks reegel on meil raudne: me räägime ainult õnneliku lõpuga lugudest, st inimestest, kes pole raskete läbielamiste tagajärjel murdunud. Need, kes pole aga n-ö mustast august välja tulla suutnud, leiavad loodetavasti neist saadetest tuge.”
On optimist
Ka Ants Paju soostus saates osalema eelkõige sellepärast, et uskus: kellelegi võib tema jutt sellest, et üheski olukorras, ka kõige lootusetumas, ei tohi end seesmiselt longu lasta, tuge pakkuda. Saates osalemisega tahtis ta väljendada ka oma tänu nii arstidele eesotsas Toomas Aroga, kes Saksamaalt koostööpartneri otsisid ja operatsiooni vajalikkuse Haigekassa ees ära põhjendasid, kui ka kõigile teistele, kes aitasid katta muud Saksamaale sõidu ja haiglas viibimisega seotud kulud.
Operatsioon sai teoks 9. detsembril. Kui esialgsete kavade kohaselt pidi Ants jõuluks Hannoverist koju pääsema, siis tegelikult jõudis ta tagasi alles veebruari alguses, sest operatsiooni järel lõi põletik sisse mitmesse elutähtsasse organisse ning ähvardas sel viisil rikkuda kogu operatsiooni tulemuse. Probleeme jätkub praegugi, ent Ants suhtub tulevikku optimistlikult.
“Kõik püüavad mind veenda, et ma suuri ettevõtmisi ei kavandaks, vaid eelkõige oma tervisele mõtleksin. Mina aga tunnen, et käed rüpes istumine tähendabki minu jaoks enda seesmiselt longu laskmist ja seega lõpu algust,” ütles Ants. “Püüan iga päev mõne sammukese rohkem astuda ja mõtlen vaikselt augustikuule, mil Sõpruse pargis oleks vaja tähistada Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva ning Sotši lähedal Eesti Aiakeses 125 aasta möödumist eestlastest väljarändajate sinnasaabumisest.”
i
RIINA MÄGI
