Kaks ilmselgelt orvuks jäänud kitselast, üks pooleteisekuune, teine umbes kümnepäevane, on leitud Harjumaalt, Tallinna Loomaaeda viidud ja sealt Elistverre kui sobivamasse paika edasi saadetud.
Teise kümnepäevase talle leidsid Andrus ja Kersti Pedak möödunud pühapäeva õhtul Järvamaalt maanteekraavist nutmast ja teatasid sellest kohe loomapargi perenaisele Asta Sarvele. ?Väga meeldivad ja loomadest hoolivad inimesed,? rääkis Asta Sarv Pedakute kohta.
Et talleke väga viletsas seisus oli, ei hakanud nad kohe Elistverre teatamagi, vaid püüdsid enne selgusele jõuda, kas leitud loomake üldse ellu jääb.
?Kes täpselt teab, mis kitsekeste emadega juhtuda võis, võimalik on nii auto alla jäämine kui ka salaküttide must südametunnistus,? ütles loomapargi perenaine.
Praegu on üks kümnepäevane imik Asta kodus, teine tema kolleegi Elo Melgi juures.
?Tegemist on nendega üksjagu, sest nii väike loom tahab ju iga kolme tunni tagant süüa, seda ka öösel. Ja loomulikult tuleb neid praegu lutist sööta. Seegi töö vajab teatud oskust, sest kitsetall ei ole ise kuigi suur imeja, temal peab jootmise ajal pead kuklas hoidma. Kodus üritame asja nii korraldada, et tallekest abikaasaga kordamööda söödame. Meil on siin olnud juhuseid, kus ühe inimese käest luttisaanu pärast teisi söötjaid ei tunnista ning teda tuleb väga kaua veenda, et ta oma ?isikliku emme? puhkepäeval siiski söömata ei oleks,? rääkis Asta Sarv ?sõimelaste? kasvatusraskustest ja tunnistas ka, et nad vahetavad Elo Melgiga igal hommikul kogemusi nagu tõelised titeemad: kuidas öö möödus, kuidas oli söömise ja muuga.
Kes võtab kaks kitse, saab orava pealekauba
Kui Elistverre Tallinna Loomaaiast kaks kitsekest toodi, pandi nendega kauba peale kaasa ka üks orav. Tallinna rahvas andis teada, et loom on üsna inimsõbralik ja nad annavad uuele pererahvale vabad käed otsustamisel, kas ta loomaparki kodustada või metsa lahti lasta. Uustulnuk meeldis Elistvere rahvale ja sai kostile võetud.
?Panime uue orava küülikuga ühte puuri, seda peamiselt kasvatuslikel kaalutlustel,? viskas perenaine Asta kergelt villast.
?Nimelt on meilgi sama probleem, mis loomaaedadel enamasti, et metsjänes kinnises kohas kaua ei ela. Et samalaadset looma siin ikka näha saaks, on meil küülik kostile võetud. Kodujänku on aga ennast nii paksuks ja laisaks söönud, et ei viitsi varsti üldse liigutada. Panimegi talle siis virga ja krapsaka orava seltsiks ? ehk võtab temalt eeskuju ja jälgib või veidikegi kaalu,? põhjendas Asta naljaga pooleks uue orava majutamist ja tunnistas, et külastajad käivad alailma neile ette kandmas: ?Teil seal on üks orav lahti pääsenud ja küüliku juurde pugenud!?
Kahest oravast sai loomulikul teel viis
Oravate poolest on aga loomapark hetkel üsna rikas. Sellest on umbkaudu aasta, kui loomaparki enam-vähem ühel ajal kaks oravat toodi. Üks neist oli tartlane, teine tallinlanna.
Tartust toodud oravanoormees oli aastajagu ühes korteris elanud, kui tema pererahvas arusaamisele jõudis, et Annelinna korter ei ole metslooma koht.
Viienädalane emane loom toodi aga Tallinnast Nõmmelt ja veetis umbes kuu aega Asta Sarve juures kodus. ?Väike ta oli, aga hästi sõi,? iseloomustas Asta oma tookordset külalist ja tunnistas, et otsa said ühed toasussid, kardinapuu, toolijalad? ja palju muudki.
Juba liiga teraseks muutunud loomake toodi Elistverre ja paigutati koos Tartu-noorsandiga ühel ajal ühte puuri, et nad oleksid algusest peale võrdses seisus. Nüüdseks on loomad seal igatahes nii hästi sõbrunenud, et otsustasid n-ö ?leivad ühte kappi panna? ja normaalset pereelu alustada. Noore abielupaari kolmel kuuenädalasel pojukesel on juba silmad lahti ja parasjagu kiirust-osavust jalgades, et puuris ringi tuisata ning külastajate pilku köita. Küsimusele, millised on plaanid pisikeste ristimisega, vastas aga loomapargi perenaine, et nimepanekuga tuleb veidi oodata ja kui hästi läheb, siis ristimispidu ei tulegi.
Nimelt on plaanis uued kasvandikud edaspidi lihtsalt parki lahti lasta, nii-öelda elavaks dekoratsiooniks. See tuleb aga kõne alla vaid juhul, kui loomakeste geneetiline kood seda soosib. Asta sõnul olla meil oravaid kahte sorti ? metslooma kalduvustega ja kodusemaid. Kui pisikesed kolmikud seda viimast omadust ilmutavad, võib neid parki lasta, ilma et peaks muretsema nende jalgalaskmise pärast.
Ja sel juhul neile nimesid ei pandagi ? et külastajad põhimõtteliselt vabade loomadega liiga isiklikuks ei läheks.
KAIE NÕLVAK
