Rõivaid valmistatakse üldiselt riidest. Aga neid võib teha ka paljudest muudest asjadest, isegi puidust ja paberist. Eesti noorte moekunstnike kavandatud puit- ja paberrõivaid saab praegu näha Elistvere loomapargi keskusehoone klienditeenindussaalis.
Eksperimentaalsete kehakatete näitus kannab pealkirja “Mets läks moodi” ning selle loomisel ammutasid Eesti Kunstiakadeemia moe- ja disainieriala nooremate kursuste tudengid inspiratsiooni Eestimaa loodusest. Materjalina on kasutatud näiteks tamme lehtvineeri, spooni ning valget ja värvilist paberit. Ühe sõnaga — kogu materjal on metsast saadud, sest ka paberit tehakse ju puidust. Seega on näituse pealkiri “Mets läks moodi” igati õigustatud.
Samas oleks teatud kontekstis õige ka “Mood läks metsa”, sest iga päev kandmiseks need rõivad küll ei sobi. Isegi keha varjamise ja sooja saamise seisukohalt pole neist abi. Aga rõivaste praktilisust ei seadnud näituse autorid endale ka eesmärgiks. Selle asemel lasti fantaasia möllama ja tehti n-ö puhast kunsti.
Näitusel lööb kaasa kaheksa tudengit. Iga autori kollektsiooniga saab tutvuda kahel viisil: fotode vahendusel ning ehedaid rõivaesemeid ja aksessuaare uurides. Fotodest on antud juhul päris palju abi. Ebatraditsioonilisi rõivatükke vaadates ei saa pahatihti arugi, mis laadi esemega tegu ja kuidas seda kantakse, ent fotodel on noorte moekunstnike looming modellide seljas ja nii saab asi tükk maad selgemaks. Modellide ekstravagantne jumestus ja teatraalsed poosid toetavad igati noorte kunstnike taotlusi.
Mees lumepallis
Iga autor on leidnud loodusest oma inspiratsiooniallika. Kadri Veisneril seisis kollektsiooni kavandades silme ees näiteks talvine mets, kus lumega kaetud puud omandanud põneva vormi. Näitusel püüab tema kollektsioonist pilku hiiglaslikku lumepalli meenutav paberist volditud kehakate, mida fotosessiooni ajal kandis — üllatus, üllatus! — mitte nais- vaid meesmodell.
Mariliis Niinele andsid loomingulise impulsi linnud, keda ta peab meie vooruste ja pahede kehastuseks ning meie hingede nähtavateks viirastusteks. Tema kavandatud rõivastes muutuvadki modellid ebamaisteks ja kättesaamatuteks lindinimesteks.
Pilvi Tammoja lähtus kollektsiooni luues metsa müstilisest poolest. Talle meeldivad väga 19. ja 20. sajandil elanud Austraalia raamatuillustraatori Ida Rentoul Outhwaite’i joonistatud helged haldjapildid. Kodumaisest süngemale metsafolkloorile mõeldes tõi ta kollektsiooni sisse tumedamad toonid ning nii valmisidki lillekuhilaid meenutavad paberkleidid.
Lisaks eelnimetatutele osalevad näitusel Teele Koel, Birgita Silberg, Anni Kivisto, Karl Keskküla ja Janar Juhkov. Viimane on pärit Palalt ning veetnud gümnaasiumiaastad Jõgeval. Kultuurihuvilisemad jõgevalased mäletavad teda ehk veel kooliteatrist Liblikapüüdja.
Julge erineda!
Osa Janari kollektsioonist on tehtud värvilisest paberist ning pühendatud julgusele. Eestlased kipuvad tema sõnul eelistama hallikates toonides rõivaid. Neil, kes julgevad erksaid värve kanda, peab olema julgust teistest erineda. Veel kuuluvad Janari kollektsiooni muumiatest inspireeritud kostüümid, mis valmistatud spoonist. Spoonmähisest välja piiluvad modellid on justkui oma nägu varjavad moslemid. Nii et kui peaks rakenduma burkakeeld, ei tohiks nende kostüümidega ilmselt tänavale minna.
Tänavamoodi, nagu öeldud, sellelt näituselt siiski otsida pole mõtet. Küll aga tõestust väitele, et puit on mitmekülgseid võimalusi pakkuv materjal ning seda saab kasutada peaaegu kõikjal ja kõiges. Eestlased on metsarahvas ning mets on meil alati ühes või teises mõttes moes olnud. Metsa kui meie rikkust aitab väärtustada ka kõnealune moenäitus.
Kaheksa tudengi puidust ja paberist rõivad valmisid möödunud aasta augustis. Kollektsioone esitleti Toila Oru pargis toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) perepäeval. Näituseks vormistatud rõivakollektsioonid olid tänavu suvel väljas Tallinnas Toompuiesteel asuva RMK keskusehoone aatriumis. Elistverre jääb väljapanek selle aasta lõpuni. Kel aega ja tahtmist, astugu läbi. Saate teada, et puust särk polegi alati puusärk, vaid võib olla ka midagi lustlikumat ja elegantsemat.
RIINA MÄGI
