MTÜ Elistvere Mõisapark korrastas pargi läänepoolse osa maha langenud ja tormidest räsitud puudest, tuues välja vanade põlispuude rühmad ning avades vaateid.
Lisaks uuendati pargiteed ning kaeti need kruusasõelmetega. MTÜ Elistvere Mõisapark juhatatuse liige Liivi Tamm ütles, et 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses rajatud park oli olnud kaua hooldamata ning hakkas üha enam metsistuma.
Hooldus oli juhuslik
Teadaolevalt viidi viimane korrastusraie pargi läänepoolses osas läbi 1970. aastatel ja töid juhendas siis Alfred Ilves.
Aastate jooksul on pargihooldus olnud väheefektiivne ja juhuslik. Pargis oli palju kuivanud puid ja pargi teed olid mullakattega, mis seal vihmasel ajal liikumise raskeks tegi.
Eriti hulluks läks olukord pärast mullust augustitormi, kui puud olid üksteise peal risti-rästi ja pargiteed olid muutunud osaliselt täiesti läbimatuks.
Maha raiuti eelkõige elujõuetu saare ja vahtra järelkasv, juurde kasvanud kuused, mis olid kuivamas, ning mõned kahjustunud ja maha langenud puud pargi põlispuistust. Samuti noorendati põõsarinnet. Raiet tehti metsahoolduse põhimõttest lähtuvalt.
Liivi Tamm ütles, et pargi omanikuna on ta andnud Elistvere pargi tasuta haldamiseks mittetulundusühingule Elistvere Mõisapark, läbi kelle on võimalik pargi hooldamine ja säilimine piirkonda külastavatele loodusesõpradele.
Pargi hooldamisest on Tamme sõnul huvitatud ka keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet, kes on alati valmis vajalike nõuannetega toetama. Samuti on nõu ja jõuga abistanud Tabivere vald.
Pargi korrastamiseks kulus esimesel etapil 21090 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondist saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu 18981 eurot ja omafinantseeringuna lisati 2109 eurot.
Armastatud õuesõppepaik
Park on armastatud õuesõppetuba piirkonna ja kogu Eesti õpilastele ning jalutuspaik paljudele külastajatele. Park ja looduse õpperada väärtustab kohalikku loodust ja kultuurilugu, mille tundmine kipub vähenema.
Liivi Tamm ütles, et omanikuna ta silti “eravaldus” ei kasuta ning mida rohkem inimesi pargis jalutab ja sellega tutvub, seda parem. Tema sõnul on pargis rajad piisavalt lühikesed ning täiesti jõukohased ka lastele.
Pargis kasvab väga palju laanesõnajalgu. Pärast taastamist on pargis vohama hakanud lemm-malts, mis on uskumatult elujõuline. Pärast hooldustöid peaks ka sellele liigi vohamisele piirid seadma.
Park vajab hooldamist ning järgmine projekt on kirjutatud hooldustöödeks ja vajaliku tehnika soetamiseks. Samuti plaanib MTÜ Elistvere Mõisapark taotleda vahendeid pargi geoaluse mõõdistamiseks ja dendroloogilise hindamise teostamiseks, et edaspidi uuendada pargipuid ning -põõsaid.
Elistvere mõisa park
*Suurus 6,12 hektarit
*Kuulus 19. sajandi algul kümne kaunima maapargi hulka Eestimaal
*Inglise stiilis pargi osad olid barokkaed peahoonest kirdes ning ümbritsev maastik voorte ja järvedega maastikupargina
*Praegu on Elistvere mõisa park keskmise liigirikkusega; siin kasvab 35 puu- ja põõsaliiki
*Valdav puuliik on harilik saar, algsest puistust on säilinud pärni, tammesid, hobukastan, lehiseid jt
*Suuremahulisteks haljastustöödeks tuleb edaspidi tellida dendroloogiline hindamine ja koostada haljastusprojekt
*Elistvere mõisapark on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse
*Elistvere järv on Natura 2000 hoiuala
Kaitsealused liigid Elistvere mõisapargis
*pori-nõiakold (Circaea lutetiana)
*põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)
*suurkõrv (Plecotus auritius)
*pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii)
*kodukakk (Strix aluco)
i
HELVE LAASIK
