Viimastel päevadel on lumi sulanud nagu või kuumal pannil. Ööselgi pole enam kahutanud, muld lõhnab, pungad paisuvad ning neljajalgsed on rõõmsalt rahutud — ka Elistvere loomapargis, kus muu hulgas praegu sarve- ja karvavahetus täies hoos.
“Kõige enam pakuvad külastajatele praegu ehk huvi meie põhjapõder Redu ja põder Tõnu, kel just sarvevahetus käsil,” rääkis loomapargi klienditeenindaja-giid Asta Tõsjak.
“Meie omamaisel Tõnul on sarved juba suuremad, kuid noored ja värsked ja kindlasti on vahva neidki silmitseda ja meelde tuletada, millised need uhkuseasjad ja kaitsevahendid sügisel välja näevad. Viie aasta eest Soomest toodud põhjapõdraisa sarvehakatised kasvavad aga praegu uskumatult jõudsalt, kuid olid alles hiljuti vaid naljakad karvased mügarikud,” kirjeldas Asta.
Tema sõnul häbenes Redu oma nudipead päris tublisti ja kuu aja eest publiku ette ei kippunud, sest eks üks kui teine külastaja ju ikka nendib, et näe, missugune. Loomale aga teatavasti selline tähelepanu ei meeldi.
Toidulaua ja privaatsuse kaitseks
“Emaste põhjapõtrade sarved vahetuvad aga alles vastu suve. Praegu on meie noorukesel Maarel, kes on muide Redu tütar, sarved täiesti olemas. Eks seda reguleerib loodus, et emastel on talvel ja varakevadel, kui tarvis oma toidulauda kaitsta, relvad veel omast käest. Kui aga pisipere sündinud, on lastele turvalisem, kui ema nudi,” rääkis Asta, lisades, et nende Maarel, kes ülemöödunud kevadel sündis, kuid kelle ema nüüdseks juba põhjapõtrade taevas, sel kevadel järglasi oodata pole. Teda peeti veel liiga nooreks ja hoiti eraldi aedikus.
Talvekasukas on aga praegu tükiline veel kõigil neljajalgsetel, kel selline luksus olemas oli.
“Oravad on juba pisut värvi muutnud, aga hallikas “tutimüts” on neil praegu veel alles,” kirjeldas Asta.
Titeootus mitmes majapidamises
Käbikuningate pereeluga ei ole aga loomapargi töötajad kuigi hästi kursis, sest uue väravamaja lähistele ruumika korteri saanud trio ei näita ennast avalikkusele just sageli.
“Kui nad nüüd rohkem väljas liikuma hakkavad, saame meiegi teada, kes kellega käis või käib, või on pisipere juba olemaski, sest oravatel on pulmaaeg nii veebruaris kui aprillis,” rääkis Asta. Tema sõnul on oravaseltskond eluruumide suhtes võrdlemisi pire: kui nad arvavad, et ka uues korteris ruum lastesaamiseks kitsas on, siis järglasi lihtsalt ei sünni!
Ilveste pulma-aariad on selleks hooajaks kräunutud ja loomapargi töötajate sõnul läks seekord küllalt rahulikult ehk külalisesinejateta. Mõnel varasemal talvel on seevastu ilveseaia ümber hommikuti kõhedust tekitavalt suuri käpajälgi nähtud. “Ehk on see võimas kosilane endale huvitavama territooriumi leidnud või jahimeeste püssi ette jäänud. Võib ka olla, et meie “pruudid” teda lihtsalt enam ei huvita,” nentis Asta.
Vasikalootust on piisonite majapidamiseski, sest kari oli sügisel koos. Talitajate sõnul aga sealkandis lähemal ajal küll veel varrusid ei tule.
Kabehirvede pojukesed sünnivad tavaliselt mais-juunis, oodatud-loodetud triibunotsud jäidki aga sel aastal metssigade perre tulemata.
Possa põrsad surnud
“Possa sellekevadise ebaõnne põhjustas ilmselt mitmete kehvade asjaolude kokkulangemine. Just sel ajal, kui ta pessa jäi, olid mõned enam kui kümnekraadise külmaga ööd, kevad oli ju üldse hiline. Ligi ta ju kedagi sel ajal ei lase ja need kolm pojukest, mida kaugelt nägime, olidki surnud. Possa on ju kogemustega põrsaema, ta oli ise ka õnnetu ja hämmingus, kui lõpuks loobumisvõidu andis ja aia äärde tuli, et talitaja teda lohutuseks sügaks,” rääkis juba aastaid loomapargis töötav ja hoolealuseid hästi tundev Asta Tõsjak.
Aga kevad edeneb ja looduses toob see aeg iga päev üllatusi. Erakordselt hea meel on ärkamisest sel aastal karu Karoliinal, kes loomapargi rahva kinnitusel vähem aiaäärseid hirmutussööste teeb, küll aga lustlikult palki tõstab, püherdab ja uperpallitab. Hiljuti olevat teda nähtud suurt kivi veeretamas. Oma silm on kuningas, loomarahvas ootab külalisi!
i
KAIE NÕLVAK
