Nii, nagu Põhjamaades, leiab ka Eesti elektriturult pakette, kus elektrienergia hind koosneb kahest osast – kilovatt-tunni hinnast ja kuutasust. Pakettide hinnavõrdlusi tehes jääb aga kuutasu pahatihti tähelepanuta, mistõttu võib arvega saabuda ebameeldiv üllatus, sest püsitasu on oodatud hinnavõidu ära söönud. Just selletõttu on kasulik teada, kuidas erinevaid püsitasusid elektri kilovatt-tunni hinna sisse arvutada.
Oletame, et elektrienergia kWh hind on lepingus 5 senti ja arvele lisandub kuutasu 2 eurot. Kui kliendi aastatarbimine on 2400 kWh, siis palju maksab kilovatt-tund elektrit tegelikult? Selleks tuleb kuutasu arvestada ümber aastatasuks sentides ning jagada tulemus aastatarbimisega. Saadud summa tuleb liita kilovatt-tunni hinnale. Meie näites tähendab see, et püsitasu kaudu küsib elektrimüüja tegelikult iga kWh eest ühe sendi lisaks. Seega maksavad kliendid, kes valivad 6-sendise paketi, elektri eest arvel täpselt sama palju kui kliendid, kes valivad 2-eurose püsitasuga paketi, ent kus kilovatt-tunni hind on madalam, 5 senti.
Täpselt sama valemit saab kasutada börsipaketi marginaalile lisanduva kuutasu mõju arvutamiseks, aga ka kahetariifse hinna puhul. Tõsi, kahetariifse hinna tehe on pisut keerukam, sest kuutasu aastamaksumus tuleb jaotada vastavalt päeva ja öö tarbimise osakaalule kogutarbimises.
Miks aga tuleb püsitasude mõju arvutamiseks kasutada just aastatarbimist, mitte esimesel kättejuhtuval elektriarvel toodud kuutarbimist? Esiteks seetõttu, et kuutarbimised võivad sõltuvalt aastaajast erineda mitmekordselt, aastatarbimine püsib seevastu reeglina sama. Teiseks seetõttu, et enamasti sõlmitakse elektrileping just aastaks.
Elektrilevi võrgupiirkonna kliendid saavad infot oma aastatarbimine ning päevase ja öise elektritarbimise jaotuse kohta Eesti Energia e-teenindusest. Teiste võrkude kliendid saavad vajaliku info oma võrguettevõtjalt või siis Eleringi andmelaost.
i
KARLA AGAN, Eesti Energia energiamüügi tootedivisjoni direktor
