2013. aasta I poolaastal toimus 22 elektrist põhjustatud õnnetust, kus sai vigastada 21 inimest ja hukkus üks inimene. Võrreldes 2012. aasta sama perioodiga, on toimunud viis elektriõnnetust rohkem. Õnnetuste peamisteks põhjusteks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ja ettevaatamatus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.
Enamik õnnetusi (90 protsenti) toimus olmeoludes ehk kodus või selle lähiümbruses, 10 protsenti juhtudest olid tööõnnetused ning seotud töödega alajaamades ja kaevetöödega elektripaigaldise kaitsevööndis. Olmeoludes toimus enamik õnnetusi katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ning puudused töö korralduses.
Piirkondade lõikes toimus sarnaselt eelnevate perioodidega enim õnnetusi Põhja-Eesti piirkonnas Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal — 11 õnnetust (50 protsenti kõigist registreeritud õnnetusjuhtumitest) ning Lõuna-Eestis kuus õnnetust (27 protsenti). Vähem õnnetusi toimus Lääne-Eestis (kolm) ja Kesk-Eestis (kaks).
Kuude lõikes toimus kõige enam õnnetusi juunis (üheksa). Õnnetuste arvu kasv suvekuudel on peamiselt tingitud erinevate elektriseadmete kasutamise sagenemisest sellel perioodil.
Kõige enam õnnetusi toimus inimestega vanuses 20-29 eluaastat (23 protsenti kõigist registreeritud õnnetusjuhtumitest). Palju õnnetusi juhtus ka lastega vanuses kuni üheksa eluaastat (18 protsenti) ja vanuserühmaga 30-49 eluaastat (18 protsenti). Lastega toimunud õnnetuste peamiseks põhjuseks on nende vähene teadlikkus elektriga seotud ohtudest, samuti vanemate hooletusest tekkinud olukorrad, kus katkised või katmata pingestatud osadega elektriseadmed või -juhtmed on lapsele kättesaadavad.
Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb järgida ohutusnõudeid:
* Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ette nähtud viisil ja oludes;
* Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
* Pistikupesad peavad olema korras ja vajadusel varustatud kaitsesulguritega;
* Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitse lüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
* Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
* Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega töötajad;
* Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.
i
ANU VÕLMA, Tehnilise Järelevalve Ameti avalike suhete peaspetsialist
