Kõik Eesti kodutarbijad saavad alates 2013. aastast valida ise, kelle käest ja millistel tingimustel elektrit osta. Eesootavatele muudatustele andis konkreetsema raami juuni alguses riigikogus vastu võetud elektrituru seaduse muudatus, mille olulisemad punktid just eelkõige elektritarbijate vaatest on oluline üle korrata ja lahti seletada.
Müüja valimine pole kohustus
Peamine ja kõige suurem muudatus, mida elektrituru avanemine 2013. aasta alguses kaasa toob, on tarbijate valikuvabadus. See tähendab, et igaüks on vaba otsustama, kelle käest elektrit osta, millist hinnapaketti valida ning kui sageli müüjat vahetada. Täna saavad Eesti inimesed osta elektrit ainult selle ettevõtte käest, kelle võrku nad kasutavad ehk siis peamiselt Eesti Energia käest. Järgmise aasta 1. jaanuarist avaneb aga võimalus valida sobiv elektrimüüja erinevate pakkujate ja hinnapakettide hulgast.
Uued müüjad ja nende pakutavad hinnapaketid saavad kättesaadavaks juba eeloleval sügisel, mis tähendab, et kõik saavad hakata rahulikult erinevate variantidega tutvuma, hindu võrdlema ning pakkujatega läbi rääkima. Kui on soov hakata uuelt müüjalt elektrit ostma 2013. aasta algusest, siis tuleb uus leping elektrimüüjaga sõlmida selle aasta 10. detsembriks. Uuest aastast saab elektrienergia müüjat vahetada aga kas või igal kuul, kuid oluline on teada, et lepingu vahetamine võtab aega 21 päeva ning lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt üks kuu.
Kindlasti ei ole uue müüja valimine kohustus, vaid võimalus. Need inimesed, kes ei soovi või ei taha vahetada müüjat, hakkavad uuest aastast ostma elektrit üldteenuse korras. Üldteenus tähendab, et elektrit hakkab pakkuma võrguettevõtja ehk ettevõte, kes vastutab elektri kohaletoimetamise eest. Sel juhul on elektri hinna aluseks eelmise kuu keskmine turuhind, millele lisandub ettevõtte kasumiprotsent. Kuigi kasumi osakaalu suurus on konkurentsiameti jälgimise all, ei pruugi üldteenusega ostetud elekter olla kõige soodsam
Muutub vaid kolmandik elektriarvest
Seega tasub erinevate pakutavate võimalustega siiski tutvuda ning pakkumisi võtta ja võrrelda. Nimekiri turule tulevatest ning elektrituru avanemise hea tahte leppega ühinenud müüjatest on kättesaadav ka riiklikul veebilehel www.avatud2013.ee ning erinevate infomaterjalide vahendusel.
Pakettide ja müüjate võrdlemisel on oluline silmas pidada, et avatud elektriturg mõjutab ainult kolmandikku igakuisest elektriarvest ehk summat, mis reaalselt tarbitud elektrienergia eest makstakse. Teise kolmandiku ehk võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel konkurentsiamet ning seda turu avanemine ei mõjuta. Lisaks moodustavad umbes kolmandiku elektriarvest mitmed maksud, mis samuti ei sõltu turu avanemisest. Lihtsustatult öeldes, kui näiteks tänane keskmine elektriarve on 24 eurot, siis see osa, mida mõjutab elektrituru avanemine ning mille osas saavad inimesed hakata valikuid langetama, on umbes kaheksa eurot.
Palju on kirgi kütnud teema, kas ja kui palju võiks see tänane kolmandik arvest ehk siis toodud näite puhul kaheksa eurot uuest aastast väheneda või suureneda. Kuna tegemist on konkurentsiolukorras ehk nõudluse ja pakkumise tulemusel kujuneva hinnaga, siis seda väga täpselt prognoosida ei saa. Samas on selge, et hinda mõjutav peamine tegur ei ole turu avanemine, vaid Euroopa Liidu kliimapoliitika, mis muutub 2013. aasta algusest.
Põlevkivienergia kallineb
Uued Euroopa Liidu reeglid näevad ette kõikidele põlevkivist ja teistest taastumatutest allikatest elektrit tootvatele ettevõtetele täiendavaid tasusid ning ettevõtted peavad hakkama saastekvootide eest maksma. See muudab ka põlevkivienergia järgmisest aastast palju kallimaks ning turu avanemine ongi siin pigem tasude tõusu leevendav tegur.
Avatud turul ostetakse elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergia liikidega, mille jaoks saastekvooti osta ei ole vaja ning mille osakaal tasakaalustab ka kliimapoliitika muudatuse mõju elektri maksumusele.
Kõikide nende praktiliste aspektide väljatoomise lõpetuseks on oluline mõista, miks Eesti elektrituru avanemist üldse vaja on ning miks seda tehakse just praegu. Viimasele küsimusele vastates tuleb meenutada, et Eesti kauples juba Euroopa Liiduga ühinedes välja kümneaastase avatud elektriturule üle mineku perioodi, mis lõpeb 2013. aasta 1. jaanuaril. Seega on meil viimane võimalus liituda kogu ülejäänud Euroopa Liidu riikidega ning jätta seljataha aeg, kus hinnad ei teki vabas konkurentsis, vaid on jäigalt riigi poolt reguleeritud. Elektrituru avamine on sisuliselt ainus võimalus, kuidas tagada Eesti energiajulgeolek ja elektrienergia tarnekindlus. Usun, et see on nii kogu riigi kui iga üksiku inimese huvides.
ANDO LEPPIMAN,
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler
