Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad? MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud.
2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.
On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi möödaminnes ja hägusalt, nagu midagi vähetähtsat, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuurriikides mujal Euroopas toimub. Arenenud riikides on ajalooteadlastele ulatanud abistava käe ajaloo taaskehastajad, kes tegelevad ajalooteaduse populariseerimisega ja ajalooteadmiste teadlastelt rahvani toomisega. Nad korraldavad avalikke üritusi, käivad esinemas koolides ja noortelaagrites, panevad õla alla ka temaatiliste filmide ja raamatute üllitamisele. Ka Eestis toimub ajaloo taaskehastajate kaasabil mitmeid avalikke sündmusi. Traditsioonideks on kujunenud Kiruvere muinaslaager ja Mütofest, mõlema põhifookus on Eesti muinasajal. Lihulas peetavad Keskaja päevad, keskaja ja muinasaja teemast kantud programmiosi võib tihtilugu kohata ka erinevatel Hansapäevadel.
Ajaloo taaskehastaja on inimene, kes ajaloohuvist ajendatuna ajalugu omal initsiatiivil süvendatult uurib ja püüab jõudumööda omandatud teadmisi ka ellu rakendada. Tavapäraselt keskendub ajaloo taaskehastaja mingile kindlale ajaperioodile. Ta hangib selle ajavahemiku kohta teadmisi, valmistab ise või ostab kogenud meistri sellele ajaperioodile vastavad riided ja soetab enesele muud tolle aja inimese ellu sobinud tarvikud (näiteks sööginõud jms.) ning kehastub selle perioodi inimeseks erinevatel üritustel või esitlustel. Ajaloo taaskehastajale on tähtis huvialust ajaperioodi nö omal nahal kogeda, sest selline kogemus toodab lisateadmisi ja parimal juhul aitavad need täita ka valgeid laike meie kõigi ajalooteadmistes.
Ajaloo taaskehastamine ei piirdu maailmas ainult muinasaja või keskajaga. Suurbritannias näiteks taaskehastatakse ajalugu Rooma ajast Falklandi konfliktini. Meil Eestis võib lisaks muinasaja ja keskaja taaskehastamisele kohata ka Põhjasõja, Esimese ja Teise maailmasõja aegse olu taaskehastamist. Muinasaja taaskehastamisega hakati Eestis tegelema 1990 aastate keskpaiku. Eestvedajaks oli siin Muinasklubi Reas.
MTÜ Kalevite Kange Rahvas loodi 2004 aastal eesmärgiga populariseerida ajalugu meie ühiskonnas. MTÜ- sse kuulub väga erinevas vanuses ja eri elualadelt inimesi. MTÜ Kalevite Kange Rahvas on oma õla alla pannud muinaslinnuse ehitamisel Kassinurme mägedesse Jõgevamaal, lööb kaasa Mütofesti (ehk muistse maailma pidu) ja rollimängu “Jüriöö ülestõus” organiseerimisel, pakub elavat ajalooõpet koolidele ja muinasajalooteemalist harivat meelelahutust ettevõtetele ja asutustele. 2010 aastal olime ajalooteemalise programmiga väljas mitmetel avalikel sündmustel. Lisaks eelmainitutele astusime üles näiteks ka Roheliste rattaretkel (viikingilaager Kassinurme mägedes), Jõgeva Treffil, Pärnu Hansapäevadel (Ajalooküla), Tallinna Vanalinnapäevadel (Rüütlipäeva mõõgaturniir). Neilt sündmustelt ja muudelt esinemistelt oleme saanud teadmise, et meie pakutav rahvale väga korda läheb ja palju rõõmu pakub ning ühiskonnas huvi meie rahva vanema ajaloo vastu kiiret tõusutendentsi näitamas on.
Me leiame, et ajalugu on põnev ja jalugu tuleb tunda. Ja seda mitte lihtsalt teadmise enese pärast. Skandinaaviamaade puhul näeme head eeskuju, kuidas Põhjala riigid oma vanemat ajalugu edukalt kultuuriturismis ja meelelahutustööstuses vääristavad. Mis meil praegu on vastu panna? Mõtleme selle peale, missugune oletatav juurdekasv
Ajalugu on põnev ja me peame tähtsaks, et nii noortele kui vanematele eestimaalastele saaks meie ajalugu ka elaval ja põneval moel õpetatud. Kui on olemas teadmised, siis saame hakkama rääkima ka nende vääristamisest.
i
MATI NUUT
