Emadepäeva eel esitles Jõgeva sotsiaalkeskuses Elukaar Heino Noore mälestusteraamatut „Elamise pikad varjud. Arsti ja poliitvangi mälestused.“ selle koostaja Ago Pärtelpoeg.
Raamat on Ago Pärtelpoja ja doktor Heino Noore pika koostöö vili. Kahjuks lahkus tunnustatud arst mõned kuud enne raamatu valmimist. „Me tegelesime selle raamatuga peaaegu kuus aastat,“ rääkis Ago Pärtelpoeg. „Heino Noor rääkis ühe mu varasema raamatu jaoks väga hasartselt oma mälestusi ja lugusid. Ja siis ütles ta, et nüüd oleks vaja temast raamat kirjutada.“
Ago Pärtelpoeg võttis öeldut väga tõsiselt, sest dr Noor oli selleks ajaks juba ligi 90 aastane. Pool aastat käis ta Heino Noorel peaaegu iga päev külas. Suurem osa käsikirjast valmis enne Heino Noore 90. sünnipäeva, kuid peategelase tervise halvenemise tõttu jäi see mitmeks aastaks seisma.
Eelmise aasta sügisel võttis Heino Noor uuesti Agoga ühendust, et raamat siiski ära lõpetada. Kavas oli seda teha kas Eesti Vabariigi 100. või Heino noore enda 96. sünnipäevaks, kuid veebruari algul läks doktori tervis uuesti halvemaks ja viimane kohtumine, et veel paar lauset lisada, toimus juba 1. veebruaril haiglas. „Kahest lausest kujunes jälle mitmetunnine vestlus, nagu mitu korda raamatu valmimisele kulunud aastate jooksul,“ meenutas Pärtelpoeg. Selle jutuajamise käigus tõmmati mälestusteraamatule joon alla ning raamat ilmus lõpuks siiski doktor Noore 96. sünniaastapäevaks.
„Elamise pikad varjud“ on kirjutatud minavormis, enamasti Heino Noore enda sõnastuses ja loomulikult koos tema enda kompromissitute hinnangutega.
Raamat on pühendatud Heino Noore emale, kellesse ta oli väga kiindunud. Ema traagilise hukkumise lugu ajendas doktorit püstitama kaht mälestusmärki repressiooniohvritele – hukkunud emadele pühendatud Emaaltarit Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis ja Tartu Maarja kalmistule püstitatud mälestussammast „Sovjetliku terrori ohvritele“.
Lood selles raamatus on väga isiklikud ja ääretult ausad. Oli ju meenutaja vanus ja ka hingelaad selline, mis lubas seda nii enda kui ka teiste vastu olla. Pikalt on juttu doktor Noore lapsepõlvest Haapsalus, kooliajast. Kuna tema saatuse määrasid suurel määral poliitilised vapustused, on ka nendest põhjalikult juttu. Samuti meeleoludest, mis valitsesid tema lähikondsete ja sõprade hulgas.
Raamatu 12 peatükist kolmes on lood arreteerimisest, vangilaagrist Siberis. Ka sellele perioodile järgnenu ei olnud lihtne. Alles 1961. aastal õnnestus Heino Noorel arstidiplomini jõuda. Sellel järgnes pikk tööelu arstina.
Raamatus pole juttu sugugi ainult isiklikest asjadest, palju on kirja pandud dr. Noore vaateid Tartus üldtuntud seikadele ja inimestele.
„Mul on väga hea meel, et Heino Noor on selline mees olnud, kes läheb inimestele korda,“ tunnistas Ago Pärtelpoeg. Senised raamatuesitlused on olnud enneolematult populaarsed.
- HEINO NOORE ELUKÄIK
-
24. aprill 1922 – 5. veebruar 2018
-
Heino Noor sündis Haapsalus ohvitser Karl Noore ja naiskodukaitsja Salme Noore pere ainsa lapsena.
1940 lõpetas Haapsalu gümnaasiumi.
Vanemad küüditati 14. juunil 1941 Venemaale. Isa ja ema hukati aprillis 1942.
Aastatel 1941-1952 oli Heino Noor Siberis vangilaagris, kus tal õnnestus töötada velskrina.
1955 lõpetas Tartu Meditsiinikooli.
1961 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli. Hiljem täiendas ta end Moskvas, Peterburis ja Bonnis.
Aastast 1961 töötas ta Vabariiklikus Tartu Kliinilises Haiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis toksikoloogina. Oli TRÜ arstiteaduskonna toksikoloogia ja kutsehaiguste õppejõud.
1962-1970 ka Tartu Linna Polikliiniku töötervishoiu ja kutsehaiguste kabineti juhataja.
1971-1979 oli Tartu Kliinilise Haigla peaarsti asetäitja.
Heino Noore uurimisvaldkondadeks olid kliiniline toksikoloogia, suitsidoloogia, sotsiaalpsühholoogia, meditsiiniajalugu.
Heino Noor oli riigikogu juures tegutseva okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni liige, aastast 1994 Eesti represseeritute meditsiinilise rehabilitatsiooni teenistuse konsultant.
Ta on avaldanud üle 40 teadustrükise.
Heino Noor oli Haapsalu aukodanik. Kuulus väga paljudesse ühingutesse ja oli teadaolevalt ainuke Naiskodukaitse meessoost auliige.
Ago Pärtelpoja koostatud raamatud
„Üks ja ainus härra „Manna““ 2010 Valter Pärtelpojast.
„Laine Peep: direktriss“ 2016
„Elamise pikad varjud“ 2018
- ANDRA KIRNA
