21. veebruaril Jõgeva Kultuurikeskuses maavanema Eesti vabariigi 91. aastapäeva vastuvõtul peetud kõne
Aasta 2008 oli meie riigi juubeliaasta. 90 aasta möödumine oma riigi sünnist pani meid meenutama selle sünniraskusi ja esimesi samme, raskeid okupatsiooniaegu ja taasiseseisvumist. Mõne päeva pärast tähistame oma riigi 91. sünnipäeva ja käesoleval aastal Jõgeva maakonna loomise 60. aastapäeva.
Jõgevamaa ajalugu on kaugele minevikku ulatuv, sündmuste- ja faktiderohke. Sellest annavad tunnistust nii maakonna territooriumil tehtud väljakaevamistel päevavalgele tulnud muinasaegsed leiukohad kui ka eredad sündmused lähiajaloost ning põnevad isiksused, kes oma tegudega on kujundanud paikkonna ajalugu. Rääkimata Kalevipoja-ainelistest legendidest, mis lisavad põnevust ja värvi möödunud aegadele.
Esimesed märgid inimese elutegevusest tänase Jõgeva maakonna piires pärinevad Peipsi äärsest Omedust juba seitsmendast aastatuhandest enne Kristust.
See varajane, äärmiselt hõre elanikkond elatas end kalapüügist ja küttimisest ning paiknes seepärast peamiselt just veekogude ääres.
Vanemad asulakohad, mis jäävad tänase Jõgevamaa piiridesse, asuvad veel Jõune, Umbusi ja Rohe külas – need on Pedja jõe äärsed alad, mis on maakonnas ühed vanema asustusega piirkonnad.
Põliseks tegevusalaks siinsele rahvale on ammustest aegadest olnud põlluharimine, mida on soodustanud viljakate muldadega voored ja Põltsamaa ümbruse lainjas moreenmaastik.
Minevikust tänapäeva tulles pole kellelegi uudiseks, et elame pidevate ja kiirete muutuste ajal. Me olime juba jõudnud harjuda, et majanduses on ainult tõusud. Ja kui keegi julges öelda, et igale tõusule järgneb kord langus, siis peeti teda rumalaks. Muidugi tekitas varasemate aastate tarbimisbuum tugeva kõrvalekalde normaalsest elukorraldusest nii erasektoris kui ka riigi toimimises. See väljendus eraisikute ohjeldamatus laenuvõtmises, riigieelarve kulude kasvus ja pidevates põhjendamatutes hinnatõusudes.
Ei ole ju näiteks võimalik, et korteri ruutmeetri keskmine hind on kolm keskmist kuupalka. Ka tööjõuturg oli tasakaalust väljas. Ühel hetkel pidi pauk käima.
Piiblis räägitakse seitsmest lihavast ning seitsmest lahjast ja pahast aastast. Külluseaastatel tuleks säästa varusid lahjadeks aastateks. Mulle tundub, et paljud poliitikud ja majandusmehed pole piiblit lugenud. Möödunud on seitse väga lihavat aastat, aga kui palju me oleme säästnud ja investeerinud selleks, et üle elada järgmised „lahjad” aastad?
Kriisiks kohanemisel on vaja kindlat meelt ja tervet mõistust. Raskused ja rahapuudus on vaid ajutised.
USA uus president Barack Obama palus oma ametisse nimetamise kõnes rahval tõusta ja alustada Ameerika ümbertegemisega. Sama soovitavad inglastele ka Briti majandusmõtlejad oma hiljutises analüüsis „Rünnates majanduslangust”.
Nende sõnul tuleb majanduslangusele vastu minna aktiivse strateegiaga, nagu võidusõitja ründab kurvi, mitte rahulduda pelgalt kohandumisega. Ainult nii on võimalik surutisest välja tulla võitjate killas — nii ettevõtjal, eraisikul kui ka riigil. Mida rohkem me suudame lühiajalist kriisi ära kasutada selleks, et keskenduda pikaajaliseks arenguks vajalikele rasketele küsimustele, seda parem.
Strateegiliste muutuste teostamatajätmine tooks riigile suurt sotsiaalset ja majanduslikku kulu veel aastakümneteks.
Üks on selge. Veel kuus kuud tagasi ei usutud, et meie majanduse maht kroonides on sel aastal kümnendiku, aga ma kardan, et enamagi võrra väiksem 2008. aasta kõrgeimatest näitajatest. Seda juhul, kui maailmamajanduse ja meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse maht jääb eelmise kvartali tasemele. Muidugi, me võime olla teistest tublimad ja teha jõupingutusi vahe vähendamiseks, kuid üldist pilti see oluliselt ei muudaks.
Kas need järeldused peaksid meid viima musta masendusse? Ei, kui teeme õiged järeldused nii ettevõtete kui ka riigi tasandil.
Kui Eesti tootlikkus ja konkurentsivõime ei kasva, tuleb tööhõive säilitamiseks ka palkades järele anda. Palgatulude osa majanduses ei saa lõpmatult tõusta.
Ma saan aru, et valitsusel on vaja üht kindlat eesmärki ja liitumine euroalaga on selleks parim. Aga eurole üleminek ei saa olla mitte riigi põhieesmärk, vaid vahend majandusarengu kindlustamiseks pikemas perspektiivis. Majandus ei hakka sellepärast kasvama, et rahakotis on krooni asemel euro. Keskenduma peaks hoopis konkurentsivõime tõstmisele.
Praegu aetakse eesmärk ja vahend omavahel segamini. Eesmärk peaks olema tööhõive suurendamine ning läbi selle inimeste kindlustunde tõstmine. Kindlasti annab euro kindlustunde investoritele. Välisinvestorid näevad, et meil on euro, järelikult on meil kõik korras. Aga siiski tuleks rohkem tõsta riigi konkurentsivõimet.
Me peaksime kõik tegema selleks, et Eesti inimene tarbiks Eestimaal valmistatud toodet. Oluline on, et raha jääks Eestisse.
Me kulutame importtoidukaupadele umbes kaks miljardit krooni aastas. Aga kui see jagada keskmise tootlikkusega, tooks see toidusektorisse juurde 500 töökohta. Enne, kui me poest midagi ostame, peaksime hetkeks mõtlema, kas see raha läheb Läti, Leedu või Poola tootjale või Eesti ettevõtjale. Aga selleks, et Eesti tarbija jääks kindlaks Eesti tootele, peaks Eesti töötleja olema paindlikum hinnapoliitika kujundamisel.
Me peame kõik tegema selleks, et Eesti põllumajandus oleks edukas ja püsivalt konkurentsivõimeline.
Heaks näiteks on Soome valitsus, kes innustab oma kodanikke raha raiskama, nagu oleks viimnepäev, alandades samas makse. Aga soovitatakse osta vaid kodumaiseid tooteid ja teenuseid.
Kas ei ole mitte käes see aeg, kus tuleks vähendada käibemaksu toiduainetelt ja toasoojalt, lisades võib olla käibemaksu luksuskaupadele? Kui vähenevad tulud, ei saa kasvada ka kulud. Ning kas ei oleks viimane aeg üle vaadata ka kütuseaktsiisi kohta tehtud otsused – pärast seda, kui aktsiisi tõsteti, on igapäevased kulutused toasoojale tõusnud niivõrd, et need käivad üle jõu paljudele meist. Konkurentsiamet peaks tegema oma tööd suurema tõsidusega: maailmaturul on kütusehinnad kolinal langenud, aga meie maksame gaasi eest ikka kõrget hinda.
Kas me tahame näha paljusid maksmata küttearvetega peresid ja pankrotistunud sooja- ja toiduainetetootjaid ning põllumehi või peaksime kohe midagi ette võtma?
Erasektoris on juba tehtud palju otsuseid, mis aitavad kaasa ettevõtete konkurentsivõime säilimisele uutes tingimustes. Loodan, et üha enam leitakse ka värskeid ideid, kuidas üle minna uutele perspektiivsetele tegevusaladele.
Kuigi pole selge, millised valdkonnad edaspidi kõige tootlikumad on, võiksid ettevõtted julgemalt tulevikku vaatavaid otsuseid teha. Otsuseid langetada on tulnud ju ka headel aegadel.
Investeerimisotsuste elluviimist toetab praegu odavnenud rahastamine, tänu alanenud intressitasemele euroalal. Krooni kindla vahetuskursi kaudu mõjutab see ka meie majandust.
Muutunud on ka tööturu olukord. Kuigi töökohtade kadumine on suur probleem, on uutes oludes vähenenud tööjõupuudusest tulenevad takistused ettevõtluse laiendamiseks. Firmade julgust töökohti luua suurendab ka muudetud tööturu seadustik, mis aitab tööhõive tõstmisele kaasa.
Loomulikult on ettevõtete tegevusjulguse suurendamiseks tähtis stabiilne rahasüsteem ja ennustatav eelarvepoliitika.
Raske on aru saada ajalehtede pealkirjadest, mis külvavad paanikat rahasüsteemi muutmise teemadel. Inflatsioon on sisuliselt hääbunud ning majandus vaikselt kohandumas uue situatsiooniga. Oleks ülimalt totter hakata nüüd toimivas rahasüsteemis segadust tekitama.
Teadmisest, et rahasüsteem püsib, oli kantud ka riigi eelarvekärbete arutelu. Võimalik, et maailmakaubandus jääbki tasemele, kuhu see eelmise aasta lõpul langes, või siis väheneb selle maht veelgi. Samas võivad suured toetuskavad, intressimäärade alandamine ja erasektori kosumine optimismi taastada ning olukord muutub paremaks.
Need kaks stsenaariumi võivad meie majanduskasvu jaoks tähendada kümneid miljardeid kroone erinevusi.
On selge, et majanduse maht jääb lähiaastail maailma mõjul eelnevast madalamaks. Riigi kulusid on negatiivse lisaeelarvega kohandatud ning see on igati õige ja asjakohane. Kardan, et sellest ei piisa ja me peame veel jõuliselt üle vaatama riigisektori kärpimise võimalused ning juba täna välja ütlema, et järgmiseks aastaks tuleks riigieelarves kulude poolel kokku hoida 10-15 miljardit krooni, aga seda mitte investeeringute arvelt. Erinevalt paljudest ei arva ma seejuures, et kärped riigisektoris pärsiksid majanduse kasvuväljavaateid.
Pigem olen vastupidisel seisukohal. Jõuline samm eelarve tasakaalustamise suunas, mis kätkeks nii kulukärbete laiapõhjalisust kui ka avaliku sektori suuremat tõhusust, on aluseks kasvu kiiremale taastumisele.
Kärpeotsused tekitavad kindlustunnet, et riik on raskustest üle. Kontrolli all olev puudujääk koos väljavaatega, et eelarvet saab majandusolude paranedes kiiresti tasakaalustada, on parim vahend kasvu takistavate tegurite mõju vähendamiseks.
Riik saab inimesi ja ettevõtteid väga tõhusalt aidata, luues majanduskliima ja -tingimused, mis soodustavad ettevõtlust ja seega töökohtade teket. Selleks, et tõsta riigi tulubaasi, ei tohiks kindlasti tõsta makse, nii nagu tegi seda Läti. Aeg on üle vaadata investeeringuvajadused ja hädavajalikud investeeringud ka ära teha, kas või laenuraha eest. Sest tänane investeering on ligi poole odavam kui veel aasta tagasi. Nii aitaks riik kaasa ettevõtluse elavdamisele, tööjõu vajaduse kasvule ning riigieelarves maksude paremale laekumisele.
Kui me oskame õppida teiste vigadest ja kogemustest, suudame me koos jälle Eesti majanduse kasvule pöörata.
Ma väga loodan, et praeguses kriisis jätkub valitsusel arusaamist, et ainult majandus on see hoob, mis tagab riigi normaalse toimimise ja et valitsusel jätkub mõistust tegeleda kulupoole vähendamisega.
Võib loota, et Eesti majandus peaks taastuva välisnõudluse najal 2010. aastal kosuma hakkama, aga ilmselt tuleb tõus aeglane ja vaevaline. Samas aitavad nii intressimäärade langus kui ka üle maailma rakendatavad eelarvepoliitilised stiimulid maailma majandusel raskustest siiski üle saada.
Uue kasvu alustaladeks saavad olla kindel pangandussüsteem, paindlik ettevõtluskeskkond ja tööjõuturg ning kogutud reservid. Uute investeeringute peamisteks eeldusteks on maksusüsteemi stabiilsus ja riigi rahanduse usaldusväärsus.
Me teame, et viimasel ajal ei lähe Rootsi kroonil kõige paremini. Me peame valmis olema selleks, et Rootsi pangad lõpetavad laenude andmise meie ettevõtetele. Praktiliselt ongi nad seda teinud.
Aga mida on riik selleks teinud, et need, kes laenu vajavad, seda ikkagi saaksid? Lihtne on kusagil riigi reserve hoida, aga võib-olla tuleks need reservirahad tuua tagasi kodumaale, luua riiklik pank ja püüda allesjäänud 15 miljardi krooniga turgutada siinset majanduskliimat? Kui vaadata, kust tänavuses eelarves kokku hoiti, siis näeme, et enamasti investeeringutelt. Kas teedelt raha äravõtmine või reisirongide ostmise edasilükkamine edendab regionaalarengut?
See, kui riigipoolse panuse andmata jätmise tõttu jäävad kasutamata eurorahad, on aga minu meelest lausa kuritegelik.
Head jõgevamaalased, kas me olime selliseks languseks valmis? Kas me tegime ettevalmistusi selleks, et ühel päeval võib lõhkeda majandusmull, mis paisus vaid sisetarbimise najal?
Ma loodan, et enamik tegi ettevalmistusi, kaitsmaks ennast võimaliku majanduslanguse eest. Juba neli aastat tagasi püstitasime me endale küsimuse, mida ja kuhu me peaksime investeerima, et rasketel aegadel ellu jääda. Mäletan diskussioone, kus tihti küsiti: kas ikka on mõtet püstitada endale selliseid eemärke, mille realiseerumine tundub lootusetu? Peatselt hakkasid aga ideed esimesi vilju kandma. Juba 2006. aastal valmis suurem osa maakonda katvast traadita internetivõrgust, mis eelmisel aastal sai juurde viimased kaks saatjat. 2004. aasta sügisel väljakäidud Jõgeva-Põltsamaa gaasitrassi idee on samuti teostunud: gaasitrass valmis möödunud aasta lõpus.
Peipsi äärset piirkonda elevil hoidnud Kesk-Peipsi sadamate projekt on jõudnud ehituskonkursini ja Mustvee sadama ehitaja on leitud. Painküla tööstuspargis algavad 2009. aastal esimesed ehitustööd. Majandus- ja kommunikatsiooniministri laual ootab kinnitust uute reisirongide ostu otsus. Igal aastal on remonditud maakonna põhiteid, lisandunud on nii tolmuvabu teid kui rajatud kergliiklusteid. Kaarepere lähedale on asutud projekteerima uut raudteeviadukti.
Kuidas on see olnud võimalik? Julgen väita, et vaid tänu väga heale koostööle avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.
Pessimistid kurdavad, et 2008. aasta oli palju viletsam kui 2007. Head sõbrad, ma lohutan teid: 2008. aasta oli palju edukam kui käesolev aasta. Majandus on languses, tööpuudus kasvab, palgad vähenevad. Kõik see on tänane reaalsus. On saanud juba traditsiooniks, et rasketel aegadel hakatakse kokku hoidma ääremaade pealt.
Kuigi ma ei tea ühtki seadust, mille järgi Eestimaa oleks jagatud neljaks regiooniks, on ministeeriumid oma allasutusi juba pikemat aega maakondadest välja viinud ning koondanud nelja regionaalsesse keskusse, tekitades nii pingeid, arusaamatusi ja rahulolematust paljudes inimestes. Nõukogude-aegne dissident, luuletaja Jossif Brodski on tabavalt öelnud: “Tsentraliseeritud riik taandab olemise üleüldiseks tardumuseks.”
Majanduse tõusuteele asumisel on väga suur roll riigijuhtimise ajakohastamisel, innovaatilistel avalikel teenustel ja kõikvõimalikel algatustel ühiskonna rohujuuretasandilt.
ah, me peame vaatama üle oma kulutused ja otsima kokkuhoiukohti. Lihtne on öelda, et see ei ole võimalik. Tegelikult on need võimalused alati olemas. Te küsite, kas maavalitsus on kokku hoidnud? Julgen öelda, et jah. Meie eelarve ei ole 2001. aastast suurenenud ning tänavu on eelarve ligi 20 protsenti väiksem kui mullu – mitte investeeringute kokkutõmbamise, vaid majanduskulude ja palgafondi arvelt. Meil töötab praegu võrreldes 2004. aastaga ligi kaks korda vähem töötajaid.
Kas meil on nüüd sellepärast ülesandeid vähem? Kindlasti mitte, pigem on neid juurde tulnud.
Kas meid on üldse vaja? Hea küsimus. Kui vaadata, milliseid projekte me oleme koos teiega viimastel aastatel käivitanud, siis julgen öelda – veel on vaja. Sest senikaua, kuni pole mingit uut struktuuri loodud, kes maakonna tasakaalustatud arengu eest vastutaks ja eestvedaja oleks, on meid kindlasti vaja. Nagu mullusügisene maavalitsuste hindamine näitas, erineme me teistest maavalitsustest tugevasti. Komisjoni liikmed küsisid isegi, et kas me oleme teiselt planeedilt? Meie investeeringuprojektide vedaja roll on ainulaadne. Aga vedada saame me neid projekte ainult tänu tihedale koostööle teiega, head ettevõtjad, omavalitsused ja kolmas sektor.
Rasketele aegadel tuleb teha neid raskeid, aga õigeid otsuseid, mis toovad edu meile järgnevatel aastatel. Kas pole viimane aeg otsustada Jõgevamaa koolivõrgu üle? Kui kaua me jõuame üleval pidada koole, kuhu esimesse klassi läheb üks, kaks, kolm last? Palamuse vald tegi eelmisel aastal Kaarepere põhikooli sulgemise otsuse ja hoiab nii selle aasta eelarvest kokku 1,5 miljon krooni. Mõned aastad tagasi tegi samasuguse otsuse Saare vald.
Mis saab edasi? Kui vaadata, et meie omavalitsuste valitsemiskulud kasvasid kahe viimase aastaga ligi 50 protsenti, siis tekib küsimus, kas ei oleks nüüd aeg haldusreformiks: kõik 13 omavalitsust võiksid ühineda, et minna vastu uuele majandustõusule palju tugevamalt.
Ma usun, et nii suudetaks palju lihtsamalt kokku leppida, mida, kus ja millal tuleks investeerida. Täna tundub, et me elame valimistest valimisteni ja püüame ikka teiste ideid üle lüüa või lihtsalt „ära teha”. Just praegu oleks õige aeg volikogudel neid teemasid arutada ja omavalitsusliidus otsida lahendusi, kuidas edasi minna. Mida varem me suudame raskeid otsuseid teha, seda kiiremini ja otstarbekamalt suudame kokkuhoitud rahaga teha neid investeeringuid, mis looks eeldusi majandustõusuks ja annaks turvatunde meie maakonna inimestele.
Lihtsalt väikesed ja igapäevased parendused täna enam ei aita.
Majandusliku kokkuhoiu probleeme vaagides ja otsuseid langetades ei tohi me hetkekski ära unustada, et kõige tähtsam on ikkagi inimene. Sõna „kokkuhoidmine” peaksime kasutama rohkem inimsuhete kontekstis. Alustasin tänast kõnet viitega inimkonna varasemale ajaloole. Inimeste ühine tegutsemine oli tol perioodil sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus – koos ehitati eluasemeid, hangiti toitu ja kaitsti end vaenlaste vastu. Ilma inimeste ühise tegutsemiseta tänast inimkonda ilmselt ei olekski olemas.
Aastatuhandete jooksul on inimest ümbritsev maailm väga palju muutunud, kuid koostöö ja üksteisega arvestamine on endiselt kõige olulisemad märksõnad, mis elu edasi viivad majanduslikult nii halbadel kui ka headel aegadel. Kui me kaasinimestest ei hooli, üksteisele ikka kaikaid kodaratesse loobime, siis uskuge mind, mitte ükski majanduslik meede ei aita me elu paremaks teha.
Õnneks on Jõgevamaa inimesed nii oma ametitööd tehes, vaba aja tegevusi korraldades kui ka puhtisiklikul pinnal äärmiselt koostööaltid. See on meil üheks oluliseks võtmeks majandussurutisest väljatulemisel. Efektiivsele koostööle rajanevad ka kõik meie varasemad saavutused ja kordaminekud.
Head sõbrad. Eelmisest aastast on palju ilusat meenutada. Palamusele püstitati uus mälestussammas Vabadussõjas langenutele. Kursis toimus võidutule üleandmise tseremoonia. Maakonna piiril Äksis tervitab meid nüüd Kalevipoja kujutisega maakonnavärav. Põltsamaal pidasime maakonna tantsupidu ning Tabiveres memme-taadi pidu. Põltsamaa sai endale kunstigalerii nimega pART. Kamari küla tööstuspark on saanud tuule tiibadesse. Mustvees avati Betaania koguduse uus palvela, Tammemäel valmis jahimaja Trofee, Palamusel alustati vallamaja ehitust, Jõgeval sai maavalitsuse hoone lifti ning Voorel alustati noorteküla rajamist.
Põltsamaa sai Säästumarketi, Jõgeva linn Maxima keti kaupluse ja Mustvee Konsumi koos bussijaamaga.
Tervisespordi edendamiseks valmis Põltsamaal Kuningamäel valgustatud tervise- ja suusarada ning jätkati Kuremaa ujula renoveerimist. Ilmavalgust nägi raamat „Sporditegelased Kalevipoja tegude maalt”.
Koolide ja lasteaedade juurde istutati kooliaasta alguse puhul kasepuud ning esimese kooliveerandi viimasel nädalal kingiti Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumis esimese klassi lastele meie maakonna oma aabits – „Kalevipoja kodupaiga aabits”. 9. klasside õpilastele korraldati edasiõppimisvõimalusi tutvustav teabepäev, abiturientidega arutati maakonna probleeme ning Mustvees tänati pedagooge tehtud töö eest.
Maavalitsus korraldas koos Kasepää ja Pala vallaga ning Mustvee linnaga traditsioonilise Kalevipoja kala- ja veefestivali koos Rootsi sõpruskommuuni Enköpingi päevadega, Kalevipoja rulluisumaratoni ning toreda reisi Tšehhi paljude maakonna inimeste osavõtul. Jõgeval peeti Küüslaugufestivali, Põltsamaal traditsioonilist Põltsamaa Festi, Laiuse lossivaremetes Eesti Rahva Päeva, Palamusel Suurt Paunvere väljanäitust ja laata jne.
Eelmist aastat jäävad mulle meenutama paljud meeldivad kohtumised teiega, head jõgevamaalased, samuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Vaike Lapi Fondi asutamine, viie noorpaari abielu registreerimine, kokkusaamised sarja „Maavanemal nööbist kinni” üritustel, mõnusad kultuuri- ja spordisündmused ning maakonna päevad Riigikogus jne.
Järgnevad aastad ei tule kerged, aga kui me tegutseme koos, siis saame üle igast probleemist. Juba 2009. aastal renoveeritakse Mustvee kultuurikeskus, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi hoone ja Siimusti algkooli hoone. Jõgevamaa saab juurde kümme mini-arenat ja Jõgeva linna ehitatakse tenniseväljakud jne.
Head jõgevamaalased. Tänan teid kõiki meeldiva koostöö eest viimasel neljal ja poolel aastal. Me oleme koos käinud pika tee ning alustanud paljude uute algatustega, millest on kasvanud üleriigilised projektid ning rahvusvahelised spordi- ja kultuuriüritused. Me oleme koos ära teinud suure töö maakonna infrastruktuuri arendamisel, kuid selles vallas on meil muidugi veel palju teha.
Head sõbrad. Teiega koos oleme ehitanud lastekodule Metsatareke ilusa peremaja Andrus. Mulle meenub 2001. aastal Lahti suusastaadionil nähtud Andrus Veerpalu esimene maailmameistri-kuld. 2006. aasta 17. veebruaril võitis Andrus oma teise olümpiakulla. Samal päeval, pärast võitu, panime nurgakivi lastekodu peremajale. Otsustasime nimetada uue hoone olümpiavõitja järgi Andruse majaks, et seal elavatel lastel oleks väärikas eeskuju silme ees. Andrus Veerpalu oli hea meelega nõus lastekodu patrooniks hakkama.
Seda hetke meenutades ja eilset Andruse värsket MM kulla võitu nautides tundsin, et selle suusamehe eeskuju peaks meid kõiki nakatama tõsisele tööle, et täita oma eesmärke sihikindla ja üksteist abistava tööga. Tema eilne suusasõit koos Jaak Maega näitas, kui vajalik on meeskonnatöö. Me kõik peaksime sellest õppima, kuidas iga päev järjekindlalt tööd tehes saavutada püstitatud eesmärke. Soovin teile kõigile head pealehakkamist, edukat ülesaamist raskustest ning meeldivat koostööd! Edu ja inimlikku õnne teie kõigi peredesse, teie kõigi südameisse!
Tänan teid ja loodan meeldivale koostööle ka edaspidi – võib- olla juba uutes olukordades ja rollides, sest üks järjekordne eluperiood saab minu jaoks selle aasta suvel läbi ning mul ning mu perel on jälle kätte jõudmas otsustusaeg.
Soovin teile kõigile ilusat lähenevat meie vabariigi 91. sünnipäeva ja maakonna 60. juubeliaastat ning kutsun teid kõiki järgmisel laupäeval Peipsi järvele uisutama, et nautida koos kaunist loodust, värsket õhku ning uisutamise mõnusid.
Õhtul koju minnes saate endale traditsioonilise kingitusena kaasa Jõgevamaa Aastaraamatu 2008”, kuhu on jäädvustatud meie eelmise aasta tegemised.
Aga ükskord algab aega,
kus kõik piirud kahel otsal
lausa lähvad lõkendama;
lausa tuleleeki lõikab
käe kaljukammitsasta —
küll siis Kalev jõuab koju
oma lastel õnne tooma,
eesti põlve uueks looma.
Elagu Eesti Vabariik !
AIVAR KOKK, maavanem
