Raudteeliiklust peetakse võrreldes teiste transpordiliikidega ilmastikukindlamaks. Üldjuhul see nii ongi, ent eelmine erakordselt lumerohke ja samas pakaseline talv koos sagedaste tuiskude ning lumetormidega tuletas kogu Euroopas meelde, et loodusjõud on inimestest ja masinatest võimsamad. Esimeste märkide põhjal otsustades võib tänavune talv tulla eelmisega sarnane.
Eestit kannatab Euroopaga võrrelda
Eesti reisirongiliikluse seisukohast oli eelmise talve kõige raskem päev 21. veebruar, kui kõikjal Eestis möllas tugev lumetorm. Toona jäi hommikune Tallinna-Tartu-Valga diiselrong kuueks tunniks Tallinnas Ülemiste reisijateplatvormi juurde kuhjunud tuisuvaalu kinni. Ometi oli see kogu eelmisel, tavatult ekstreemsel talvel üksikjuhtum ning vaatamata sagedastele rasketele ilmaoludele, ei katkenud raudteeliiklus Eesti Raudtee taristul tänu ettevõtte töötajate ja palgatud lumekoristusfirmade ponnistustele.
Võrdluseks olgu märgitud, et eelpool kirjeldatud juhtumiga samal ajal katkes Rootsis tormipiirkondades rongiliiklus nädalaks, vaatamata sellele, et lume rookimisele kaasati appi isegi sõjavägi.
Päevi kestvaid seisakuid ja rongide arvukaid käigust ärajäämisi oli Soomes, Venemaal ja Lätis, rääkimata kogu Euroopast, kus talv näitab oma karmust harvemini kui meil ja Põhjamaades. Näiteks Poolas seiskus elektrirongiliiklus osadel liinidel isegi kuni kaheks nädalaks. Selle taustal saime Eestis rongiliikluse hoidmisega hästi hakkama.
Kuigi Eesti Raudtee on eelolevaks talveks valmistunud, õppides mullu ilmnenud kitsaskohtadest, tasub inimestel arvestada, et tänavu sarnaste lumetormide kordumisel mõjutab ilm reisirongiliiklust ikkagi ja ilmaolude raskenedes on rongide hilinemised paratamatud.
Ent kui süüvida statistikasse, siis mitte kõik Eesti Raudtee taristul liiklevate reisirongide hilinemised ei ole seotud ilmaoludega. Novembrikuud näiteks tuues tingisid laias laastus kolmandiku hilinemisest taristuga seotud põhjused, kuhu mahtusid nii remonttöödest tulenevad kiiruspiirangud kui ka ilmaoludest tekkinud tõrked.
Kolmandiku rongide hilinemiste taga olid reisirongide rikked, vedurijuhtide või teiste reisiveooperaatorite põhjustatud probleemid, kas piiriprotseduurid rahvusvahelisel rongil või rongikoosseisu vahetamine poole reisi pealt. Viimane kolmandik hilinemistest olid tingitud välistest mõjudest, nagu avariid või muud juhtumid, kus olid osalised sõidukid, jalakäijad, aga ka teele sattunud metsloomad.
Novembrikuus oli liikluses 3283 reisirongi ning neist 3166 sõitis liiklusgraafiku kohaselt. Lõppjaama jõudmisega hilinesid rohkem kui 10 minutit üksikud rongid.
Talihooldekulud on optimaalsed
Kõige haavatavamad kohad raudteel on pöörangud, millest olulisemad on küll on varustatud elektriliste soojendusseadmetega, kuid mis suurema lumesaju või tuisu korral võivad siiski jäätuda ja mehhanismid ei lülitu ümber.
Eesti Raudtee 63 jaamas on kokku ligi 1300 pöörangut. Teade rikkest jõuab esmalt liikluskorraldajani, kes informeerib valvetöötajaid, kuid ka neil kulub pööranguni jõudmiseni ja selle puhastamiseni teatud aeg. Ekstreemsetes oludes raskendavad töötajate ligipääsu objektidele ka liiklusolud tänavatel või maanteedel ja teede läbitavus.
Tänavu on Eesti Raudtee talihoolde võimekus optimaalne, arvestades, et selleks tehtavad kulutused peavad mahtuma kogu raudteetaristu ülalpidamiseks riiklikult kehtestatud ja operaatorite poolt makstavatesse taristu kasutustasudesse ning raudteeveoettevõtjate poolt vastu võetavasse kasutustasu taluvuspiiri. Kindlasti on prioriteediks reisirongiliiklus.
Talihoolde võimekuse tõstmine ekstreemolusid arvestava tasemeni ja terve talve vältel üleval pidamine, mida tegelikkuses oleks vaja rakendada vaid üksikutel päevadel, on ääretult kulukas. See tõstaks olulisel määral raudtee kasutustasusid ja kajastuks paratamatult ning tuntavalt ka piletihindades.
Pealegi ei anna suuremad kulutused tõenäoliselt ikkagi kõiki osapooli rahuldavat efekti. On prognoosimatu, millises piirkonnas ilmastikuprobleemid tekivad ja millised faktorid rikke likvideerimist täiendavalt mõjutavad. Seetõttu ei ole näha ajakulu olulist vähenemist rikkele reageerimisel.
Meedias kõlanud soovitus mobiliseerida vajadusel iga pöörangu juurde lund rookima töötuid ei ole tõsiseltvõetav, sest töötamine raudteetaristul nõuab erialast kvalifikatsiooni nii seadmete töökorda jäämise vajadust kui töötajate endi ohutust silmas pidades.
Reisijal napib infot
Omaette teema on häireid puudutava info jõudmine reisijateni. Kuigi liikluskorraldaja edastab kogu riket puudutava teadaoleva info koheselt reisivedudega tegelevatele operaatoritele Elektriraudteele, Edelaraudteele ja GoRailile, jõuab see paraku vaid nende reisijateni, kes viibivad rongides, omavad internetis ladusat ligipääsu reisivedajate kodulehekülgedele või raatsivad helistada tasulisele infoliinile.
Reisijad, kes ootavad rongipeatustes, jäävad paraku praegu sellest teabest ilma. Kahjuks puudub lähiajal sellele probleemile lahendus. Asi ei ole siiski lootusetu, sest 2013. aastaks saabuvate uute reisirongide ja samaks ajaks rajatavate uute reisiveoplatvormide tehnilised võimalused loovad eelduse efektiivsema teavitussüsteemi väljaarendamiseks. Näiteks on võimalik paigaldada peatuspunktidesse elektroonilised infotablood, kuhu vajalik teave operatiivselt kuvada.
Seni saame reisirongi kasutajatele soovitada sarnaselt Euroopas levinud arusaamale hinnata realistlikult ilmaolusid ja ekstreemsetes tingimustes kaaluda, millist transpordiliiki kasutada. Võimalusel tuleks oma reisplaanid sootuks ümber teha. Üks on kindel, pole olemas transpordiliiki, mida ilmastikuolud ei mõjuta.
i
URMAS GLASE, Eesti Raudtee avalike suhete juht
