Eelmisel kolmapäeval Põltsamaale kogunenud Eesti Põllumeeste Keskliidu volikogu liikmed soovitasid valitsusel uute eksportturgude osas arendada tõsisemaid suhteid Ukrainaga, sest sealne piimatoodang on oluliselt vähenenud ja piima impordivajadus tublisti kasvanud.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lubas seda mõtet ministeeriumi praktiliste sammudega toetada ning kinnitas samas, et Eestil on Ukrainaga ka väga head poliitilised suhted.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja töötanud ettevõtluse edendamise paketi, mis kaudselt puudutab ka põllumajandust. Kuid selle toetuspaketi osas valitsevad Seederi sõnul justiits- ja majandusministri vahel erimeelsused. Peamiselt puudutavad need erimeelsused ekspordigarantiide andmisega seotud probleeme. Põllumajandust puudutab ettevõtluse toetamise pakett niipalju, et sellesse mahuvad ka toetused toiduainetetööstuse tarvis. Minister lausus, et põllumajandustootjaid ekspordigarantiid otseselt ei puuduta, sest piimatootjad ise piima ei ekspordi. Oluline on, et just töötlev tööstus leiaks välisturud ning võimalused toodangu ekspordiks.
Maksude laekumine määrab säästueelarve vajaduse
Põllumeestele esinenud minister rõhutas, et ka põllumeeste praegused mured on ikkagi riigi üldise olukorraga seotud. Tema sõnul on riigi esimese kolme kuu maksulaekumised püsinud enam-vähem säästueelarve raamides. Seeder avaldas lootust, et ehk ei pea hakkama muutma riigieelarve seadust, leidmaks võimalusi kärbeteks erinevate valdkondade kaupa. Kui suudetakse säilitada selline maksude laekumine, nagu on olnud aasta kolmel esimesel kuul, siis ilmselt ei ületa eelarve defitsiit aasta lõpuks kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Ammendava vastuse küsimusele, kas on vajalik koostada säästueelarve, annavad ministri hinnangul paar järgnevat kuud. Praegu pole plaani Eesti poolset EL-i otsetoetustele mõeldud 445 miljoni krooni suurust siseriiklikku lisamakset kärpida. Ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele plaanitud summad on senisel kujul säilitatud. Samas pole ministri sõnul talle teada, kas 100 miljonile kroonile kevadkülviks eraldatud laenurahale on võimalik riigikassast raha juurde saada. Paari nädala jooksul peaks selles osas selgus saabuma.
Toetusraha väljamakseid tuleb kiirendada
Ministri sõnul on ministeeriumi kõige suurem probleem investeeringute toetamise ja mitmesuguste toetuste maksmise poliitika. Põllumehed soovivad toetused võimalikult kiiresti kätte saada. Kuid arvestada tuleb sellega, et ministeeriumi eelarve käesoleval aastal väheneb, kuid ametnike töömaht suureneb märkimisväärselt.
Siiski lisas minister, et põllumajandusloomadele mõeldud toetused suudetakse plaanitud juunikuu asemel välja maksta mais ja ka sügisesi toetusi tahetakse senisest varem välja maksma hakata. Suurendada püütakse ka investeeringutoetusi. Eelmisel aastal suurendas ministeerium väljamakstavate toetuste summat võrreldes esialgu plaanitud rahavoogudega 300 miljoni krooni võrra. Samas pole ministeeriumil täpset ülevaadet investeeringusummade kasutamise kohta. Selline teadmatus puudutab just põllumeestele mõeldud investeeringusummade kaasrahastamise ning laenude saamise võimalust. Minister avaldas arvamust, et päris märkimisväärne osa investeeringuteks mõeldud toetustest võib lihtsalt kasutamata jääda. Investeeringuraha saab õnneks kasutada aastani 2013 ja minister pidas põhjendatuks anda põllumeestele selleks täiendav võimalus.
Ent samas peitub siin oht üle investeerida.
Seederi sõnul on praktika tõestanud, et majanduslikult keeruline aeg ei ole kõige sobivam täiendavate rahaliste ja varaliste kohustuste võtmiseks. Minister avalas lootust, et vaatamata riigis valitsevale keerulisele olukorrale, saavad põllumajandustootjad oma töödega toime ning suudavad piisavalt ka investeerida. Ta soovis neile selleks edukat põllumajandusaastat.
Riigikogu maaelu komisjoni esimees Kalev Kotkas tõdes, et põllumajanduses valitseva olukorra üle on aru peetud laiapõhjalisel foorumil, kus lisaks põllumajandus- ja rahandusministrile on osalenud Eesti Põllumeeste Keskliidu esindus, Talupidajate Keskliidu esindus ning Põllumajandus-Kaubanduskoja esindus. Veel aprillis koguneb sama seltskond uuesti põllumajanduse päevaprobleemide üle aru pidama. Käivitatud on ka programm, mille eesmärgiks on suurendada noorte osatähtsust maaelanikkonna hulgas.
Maaelu komisjon on tellinud kolm uuringut, millest üks puudutas diislikütuse erimärgistuse süsteemi muutmist, teine püsiasustusega väikesaarte seaduse mõjusid ja kolmas piimandusalast olukorda
Vajalik tootjate, töötlejate ja vahendajate ühistöö
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik tõdes, et riigi majandusolukord on oluliselt viletsam kui seda algselt prognoositi ja see pole jätnud mõjutamata ka põllumajandustootjaid. Põhiprobleem seisneb selles, et põllumehed ei suuda enam praeguste kokkuostuhindade juures osta tarvilikke vahendeid ega tasuda laenumakseid. Põllumajandustootjad on siiani pidanud üsna palju investeerima selleks, et täita neile esitatavaid tingimusi ja olla konkurentsivõimeline ning tootlik. Langenud kokkuostuhindade tõttu on paljud raskustesse sattunud. Näiteks on piima kokkuostuhind praeguseks langenud 2003. aasta tasemele.
TOOMAS REINPÕLD
