Alates möödunud aasta 1. oktoobrist muutus ekspertiisi tegemise kord püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja puude määramiseks. Seoses sellega pikenes ekspertiisitaotluste menetlemise aeg.
Püsiva töövõimetuse tuvastamist ning puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist taotlev tööealine inimene (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) peab täitma mahuka ja üksikasjaliku ekspertiisitaotluse vormi ning esitama selle elukohajärgsele pensioniametile.
Kehtiva korra järgi ja rohkem kui pooleaastasele kogemusele toetudes võib öelda, et enamikul juhtudel kulub ekspertiisi tegemiseks kuni poolteist kuud.
Miks nii kaua? Sotsiaalministri määrustega on kehtestatud kindlad tähtajad, mille jooksul tehakse rida vajalikke toiminguid:
° hiljemalt kümne päeva jooksul arvates ekspertiisitaotluse saamisest küsib pensioniamet taotluses viidatud arstilt isiku terviseseisundi kirjelduse;
° hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul koostab arst nõutud terviseseisundi kirjelduse ja saadab selle pensioniametile;
° hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamisest teeb pensioniamet püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse. Eelnevalt kaasatakse sellesse protsessi ekspertarst, kelle arvamus on otsuse tegemisel ülimalt tähtis.
° hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates ekspertiisiotsuse tegemisest teavitab pensioniamet otsusest nii isikut kui ka terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti.
Kui isik on taotluse esitamise päeval haiguslehel, siis tehakse otsus kiiremini – hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Otsusest teavitatakse hiljemalt viie päeva jooksul.
Ülaltoodud ajagraafik peab paika juhul, kui kogu esitatud info on ekspertiisi tegemiseks piisav. Kui aga andmeid või dokumente on vaja täiendada, siis selleks on kehtestatud oma tähtajad, mistõttu kogu protsess pikeneb:
° kui esitatud terviseseisundi kirjeldus on puudulik, siis hiljemalt kümne päeva jooksul pärast ebapiisavate andmete saamist küsib pensioniamet arstilt isiku kohta täiendatud terviseseisundi kirjelduse või andmeid või dokumente;
° hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul esitab arst täiendatud terviseseisundi kirjelduse või puuduvad andmed või dokumendid;
° puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või arsti vastuvõtul käimiseks annab pensioniamet ekspertiisi taotlejale tähtaja, mille määramisel arvestatakse asjaoluga, et arsti vastuvõtule pääsemiseks võib olla pikk järjekord;
° mõnel juhul lisandub ka aeg puudemääramise ekspertiisiks vajaliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
Pensioniameti määratud tähtaegadest tuleks kindlasti kinni pidada, sest täiendavaid andmeid ei küsita asjata. Neid õigeaegselt saamata menetlus lõpetatakse. Et seda vältida, peab kindlasti meeles pidama, et kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist tuleb käia pere- või raviarsti vastuvõtul. Nii on arstil teie tervise kohta piisavalt andmeid ja ka ekspertiisitaotluse menetlemine ei veni talumatult pikaks.
Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas otseselt ei kaota, kuid korduvekspertiisi korral võib pensioni või toetuse igakuisel maksmisel vahe sisse tulla, raha makstakse sel juhul välja tagantjärele.
ELVE TONTS, Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht
