Millise täistuuridel pöörleva hoo on üles võtnud poliitkarneval võimukoridorides! Lausa hirm tuleb, et mõni sellise tormamisega veel füüsiliselt viga ei saa. Erakondade uksi paugutatakse lahti ja kinni ning ministeeriumide omi samuti. Kes läheb ja kes tuleb ja kes kelle asemele tuleb, see on viimaste päevade suurim müsteerium ning meediasündmus. Tolm on üles löödud juba niivõrd vara, et ei tea, kas valimisteni vastugi peetakse.
Sagimine läks lahti kuu aega tagasi
Siis otsustas mõni Riigikogu liige veel Keskerakonna hüljata ja mõni mitte. Tuli uudiseid, et täieneb IRLi tuntud nägude rida. Tulejaid ja minejaid oli vaikselt ka sotside ja oravate ridades. Üks kummaline karneval läks käima aga täiel rinnal Krossi teemal. Kaasa tuli küll veel üks endine irl-lane. See näitas, et tegelikult pole seal vahet, kust kuhu liigud.
Ning sellele eelnevalt ja järgnevalt on muudkui kuulsaid ja kummalisi just tänase võimuparteiga liitunud. Hakka või ise ka uskuma, et viimane esindabki kõige paremini siin Eestis seda võimuasja. Kogu selle tormamisega seda meile selgeks püütaksegi teha. Ei saa ju tekkida kahtlust, kui nii paljud lähevad ausalt Eesti riiki teenima ning ainult ühte erakonda. Seal peab siis võimalusi olema.
Eks tegelikult ongi. On ju viimane olnud võimul nüüd juba viimased viisteist aastat. Tähelepanelik valija muidugi mäletab, et koalitsioonis on koos oldud kõigi tänase nelja kartellierakonnaga. Ükskõik, mida enne valimisi räägitud on. Küll on lubatud hoida eemal Savisaar, kuid kes ikkagi Ansipi valitsuses majandusministriks sai? Samuti on lubatud eemal hoida riigi majanduse kindlasti ummikusse keeravad sotsid, kuigi just viimastega ollakse praegu valitsuses. Kes näeb siin vägevat oskust seista oma valijate eest, kes aga vägevat oskust iga hinna eest pirukat jagada, unustades väärtused ja põhimõtted.
Suuri erinevusi tegelikult polegi
Eriti paneb õhku ahmina see nelja kartellipartei vaheline jooks. No milleks üldse seal joosta või rapsida. Neil ju tegelikult suurt erinevust siiski ei ole. Otsused ja jutt on täpselt sellised, mis sellel päeval soodsam on. Kes on sots ja kes liberaal, sellest ammu väga aru ei saa. Vabalt võiks nende ühine nimetaja olla juba Eesti Riigipartei koos oma mitmesuguste huvigruppidega selle sees.
Oht on selle kõige puhul aga hoopis muus. Kui Eestis peaks üks erakond ületama parlamendivalimistel 50 + mandaadi piiri, on asjad päris nukrad. Ühe partei võimu oleme Tallinnas juba omajagu näinud ning teame, kuhu see viia võib. Ei ootaks ka Toompeal selline tulem paremat tulevikku. Isegi juba täna on võimukoridorides tunda liigset ühesuunalist tegevust. Sellist Ühtse Venemaa süsteemi, nagu see on kujunenud Venemaal, me Eestis kujuneda lubada ei tohi.
Surve säilitada halvemal juhul nelja erakonna süsteem ja parimal saavutada kahe ning kõige halvemas tsenaariumis ühe erakonna võim on täiesti tuntav. Metsikuks rabistamiseks on läinud ka ministrite tasandil. Paistab, et nimekirjade kokkupanek on seal valusam, kui välja paistab. Nüüd juba endise välisministri närvilisus kogu valitsuse töö teemal paistis mõned Foorumi- saated tagasi silma. Sellist vahelesegamist ja närvilisust pole Paeti ministriks oleku aegu näinudki. Aga eks neid, kes tahavad enne valimisi oma erakonnas ebamugavatest rollidest vabaneda, on päris mitu. Siis lähevad käiku ka võtted, mida ehk rahulikumal ajal poleks uneski näinud.
Hinnata ikka tegude järgi
Praegune “Kõik ühiselt võimupartei ridadesse!” kujunev suund on murettekitav. Riigierakondade vahel jooksmine samuti. See näitab, et meie poliitiline süsteem on suletuse poole muutunud. Nagu muid valikuvõimalusi ei oleks ning Eestis oleks nelja partei süsteem. Rahvale tahetakse jätta valet muljet ning sellega püütakse taaskord võimule jääda. Seda mitte väärtuste ja maailmavaate elluviimiseks, vaid ikka võimu pärast. Kuidas muidu minnakse üleöö juttude järgi täiesti erineva maailmavaatega erakonnast teise niivõrd kergelt ja populistlike põhjendustega.
Poliitikuid on aeg hakata hindama tegude, mitte sõnade järgi. Seekord on vaja vaadata ka reaalselt enda ümber, mida need kaua võimul püsinud võimurid siis meie kõigi heaks tegelikult teinud on. Paneme Ühtse Venemaa süsteemi poole liikumisele pidurit ning anname võimaluse kogukondadele.
i
MÄRT MEESAK, Vabaerakonna juhatuse liige
