Täpselt õigel ajal, 22. augustil toimub Jõgeva kultuurikeskuses EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXII aastakonverents „Ei midagi erilist“.
ILONA PIIRIMÄGI
Miks õigel ajal? Põhjuseid on mitu. Esmalt asutakse projekteerima uut maakonna keskväljakut. Selleks, et Jõgevat maakonna keskusena nähtaks, on vaja panustada.
Keskväljak funktsionaalselt ristkasutatav
Ajakohaseid keskväljakuid on avatud Võrus, Rakveres, Elvas jne. Jõgeval on hea võimalus saada keskväljak, mis on funktsionaalne ja ristkasutatav. On aeg analüüsida, millist väljakut me tõesti vajame. Väga võimalik, et antud konverents jagab meile hea lahenduse leidmiseks inspiratsiooni. Ülalmainitud konverentsil räägitakse Tartu Karlova linnaosale nii omastest kahekordsetetest puukuuridest. Oli aegu, kui neid peeti möödunud aja jäänukeiks, kuid nüüd on need puukuurid miljööle lisaväärtust andvateks objektideks. Tartu jagab koguni restaureerimistoetust miljööväärtusega hoonestusaladel objektidele, mis ehitati enne 1944. aastat (2020. aasta eelarves 80 000 eurot). Üldplaneeringut tehes seega planeeriti juba teadlikult sisse linna omanäolisuse säilitamise, see meelitab aga ligi turiste ja teeb heameelt kohalikule kogukonnale.
Konverentsil osalejaid viiakse jalutuskäigule Jõgeval 16.45–17.45. Väga põnev oleks kuulata, mida ettekandjad ja EKA tudengid Jõgeva arhitektuurist arvavad. Jõgeval on mälestistena tuntud hooneid vähe, kuid tüüpprojektide järgi ehitatud eramud kasvuhoonete ja aedadega on meil küll. Vallas on aga palju põnevaid arhitektuurilisi pärle, millega saavad Kultuuriteel seiklejad tutvuda.
Eelmisel aastal esitasime Betti Alveri muuseumi kultuuriministeeriumi muusemiroti preemia kandidaadiks. Žüriiga keskväljakul jalutades vaimustus üks ministeeriumi ametnik vallavalitsuse hoonest (Suur tn 5), „Lahe, milline funktsionalism!“. Kuidas me ise seda hoonet kogeme? Mina ei osanud ausalt öeldes seda hoonet sellise vaimustusega Jõgevale töövestlusele tulles hinnata. Soovitan tulla konverentsile ja kuulata näiteks ERMi teadussekretäri Agnes Aljase ettekannet „Argisus kui väärtus“.
Kemmerg kui argiarhitektuuri kvintessents
Edukate üldplaneeringute edu peitub omanäolisuse väärtustamises. Meil pole tsässonaid, Supilinna puitmaju või Karlova kahekordseid kuure, kuid me saame suunata linnailme kujundamist.
Isegi see, millise arhitektuurilise lahenduse saavad/said Grossipood või Coop mõjutab ümbrust mitmeid aastakümneid. Vallarhitekti töö on seega eriti vastutusrikas.
Konverentsil osalejaid viiakse ka ringkäigule Jõgevamaal, 23. augustil kella 10–16 sõidetakse marsruudil Luua-Palamuse-Sõõru-Kodavere-Omedu-Torma-Laiuse-Jõgeva-Luua. Giidideks on Artur Ümar ja Oliver Orro.
Soovitan kõigil osaleda konverentsil ja ringsõidul, see on hea võimalus näha kodulinna ja valda kõrvaltvaataja pilguga. Moonakamajad, alleed, pargid – nende arhitektuuriline väärtus on selgemini mõistetav. Kasvuhooned, kemmergud, tüüpprojektide elamute linnaosad – nende väärtuse mõistmiseks tulekski konverentsile tulla!
Heiki Pärdi Eesti Vabaõhumuuseumist räägib näiteks kemmergust kui argiarhitektuuri kvintessentsist. Kodavere kiriku välikäimla jõudis nimelt oma eksistentsi lõppfaasis Rooma esindusgaleriise näitusele. Mis on eriline ja renoveerimist väärt – nendel teemadel saab ja tulebki vaielda, nii selgub enamusele sobiv lahendus. Selleks, et teistele oma valda tutvustada, peame esmalt kokkuleppele jõudma, mida me üheskoos väärtustame ja antud konverents on hea võimalus sellel teemal mõtiskleda. Konverentsiinfo ja registreerumine: artun.ee.
