Ei tea, kuidas tänapäeval, aga omal ajal tavatsesid õpetajad korrarikkujaid nurka panna. Tartu Lastekunstikooli õpetajad panid aga nurka iseend koos oma loominguga. Põltsamaal Kesk-Eesti kunstigaleriis pART septembri lõpus avatud Tartu Lastekunstikooli õpetajate näitus kannab nime “Hulk nurk” ja sellel astub üles 19 autorit.
Facebook’i nime kandvasse sotsiaalvõrgustikku võib suhtuda nii ja naa, aga info levib seal tihti suurepäraselt. Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja ja kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja leidis Facebook’ist Tartu Lastekunstikooli õpetajate sisuka e-näituse ning arvas, et Põltsamaa publik võiks seda ka füüsilisel kujul nautida saada. Tartu Lastekunstikooli õpetajatel polnud selle vastu midagi. Üks näituse autoritest, selle kooli endine direktor Enn Tegova teadis pealegi pART’i ruumid vägagi inspireerivad olevat: ligemale aasta tagasi esines ta sealsamas oma isikunäitusega.
Ethel Hakkaja on alati olnud seda meelt, et kunstikoolis õpetav inimene peaks olema mitte ainult pedagoog, vaid ka tegevkunstnik, kes oma loomingu ja saavutustega õpilastele eeskujuks. Tartu õpetajad suudavad end kõnealusel näitusel suurepäraselt tegevkunstnikena tõestada. Igaühe looming on mõistagi eripalgeline, sest kunstihariduse on nad omandanud kes Eesti Kunstiakadeemias, kes selle eelkäijas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, kes Tartu Ülikooli maaliosakonnas, kes Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tööd on teostatud eri tehnikates ning mõistagi on autorid ka omanäolised isiksused. Näituse pealkiri “Hulk nurk” väljendabki seda koolkondade, tehnikate ja loojanatuuride paljusust.
Alasti kuningas
Et Kesk-Eesti galerii ruumid on suuremad kui “Hulk nurga” varasemad eksponeerimispaigad, tuli kunstnikel enne Põltsamaa näitust töid juurde luua. Enn Tegova värskeim taies, akrüülmaal “Minu Setumaa” äratab aukartust juba oma suurte mõõtmetega. Samas on see ka intrigeeriv, sest Setumaa oma eripalgelises ja jagatuses on üldse intrigeeriv teema.
Intriiginupp on veelgi tugevamalt sisse lükatud Tegova kahes akrüülportree puhul. Neist ühele on ta jäädvustanud iseenda, teisele autolukksepa, kes ta sõiduriista parandab. Iseenda on ta jäädvustanud ilma riieteta, ent samas väga väärikas seltskonnas: koos temaga on pildil Tartu ülikooli asutamisürikule alla kirjutanud Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Kas kroonitud pea ja alastuse teema toomine ühele pildile on vihje Anderseni tuntud muinasjutule “Keisri uued rõivad” või pidas kunstnik silmas midagi muud, see jääb igaühe enda nuputada. Kes tahab, võib toeks võtta kunstniku pandud pealkirja “Ajasin habeme ja riided ära ja mis edasi?”.
Autolukksepa portree on Tegoval kukkunud välja üsna aristokraatlik. Ilmselt seepärast ongi kunstnik portreele lisanud mõningaid aksessuaare, mis viitavad portreel kujutatud persooni tegevusalale.
Kui Enn Tegova on, nagu öeldud, Tartu Lastekunstikooli endine direktor, siis praegu juhib kooli Lea Malin, kes on kasvanud kunstniku peres. Näitusel ongi temalt väljas akrüülmaal “Autoportree isaga”, millel võib näha väikest Lead isa Ilmariga, kes oli eesti üks tuntumaid abstraktsioniste ja sürrealiste.
Haiguste ravi kontrollitud
Teadlikumale osale kunstipublikust on kindlasti tuttav ka Eve Luige nimi. Tema “Oli kord” mõjub oma üliperfektses teostuses nii, nagu polekski inimkäsi seda pintsliga maalinud, vaid nagu oleks mängus olnud mingi tänapäeva IT-vidin. Samas pole tehniline täiuslikkus siiski eesmärk omaette.
Naisele Eve Luige pildilt “Oli kord” sekundeerib teine, märksa dünaamilisem daam Kaja Tamme akrüülmaalilt “Pööre paremale”. Kaja Tamm on aga välja pannud ka omapärase lindiks kleebitud joonistusterea, millel üht ammust kogu Eestis tuntud saanud juhtumit meenutav pealkiri “Haiguste ravi kontrollitud”. Kaja Tammel olevat nimelt kombeks igal võimalikul hetkel, koosolekute ajal kaasa arvatud, midagi pastakaga paberile sirgeldada. Just sellistest kunstipärastest kritseldustest kõnealune taies koosnebki. Küllap leiduks eesti arstide või psühholoogide hulgas ka inimene, kes kritselduste põhjal midagi autori isiksuse kohta öelda oskaks.
Veel saab pART’is näha Marina Aleksejeva tänapäevast @-märki ja antiikkunsti sünteesivaid kollaaže, Epp Pilve (kolleegid peavad teda eesti maalikunsti tõusvaks täheks), Katrin Musteikise, Hando Tamme, Kristina Tamme, Reeli Kõivu, Mati Leppiku, Eve Teesaare ja Piret Viirpalu maale, Eve Eesmaa ja Riho Kalli graafikat, Jaanus Eensalu fotograafikat ja Bruno Kadaku skulptuure. Koolkondi, isiksusi, tehnikaid ja maailmanägemisi on “Hulk nurka” mahutatud tõesti palju, ent keegi ei “mängi” kedagi “nurka”, vaid mõttelist ruumi jagub kõigile.
Tartu Lastekunstikooli õpetajate näitus jääb galeriis pART avatuks 1. novembrini. 3. novembril avatakse sealsamas maakonna kunstnike ühine graafikanäitus “Aega on”.
i
RIINA MÄGI
