Nimepäevakalendri andmetel on nimi Ehtel Eestis kolmekümne ühel naisel ning see on naisenimedest 1400. kohal. Jõgevamaal kannab seda nime Vaimastvere kandist võrsunud Ehtel Valk, kellel erialaharidus kultuurikorralduse, turisminduse ja ärijuhtimise vallas, kutsumuseks aga kultuuritöö. Üle nelja aasta töötab ta Palamuse Kultuur juhina.
Homme võtab Ehtel Jõgeva valla suvekeskuse Kuremaa esinduselt vastu Palamuse kui sügiskeskuse tiitli. Ja mine tea, ehk tuleb Palamuse piirkonna kultuurijuht tööle tsikli või võrriga. Tragi naine on kirglik motofänn.
Millal üldse esimest korda Palamusel käisite?
„Ma arvan, et see oli Suure Paunvere väljanäituse ja laada külastamine. Siis jäi mulje sündmusest, kus rahvast on väga palju ja seetõttu võimalused pakutavasse kaupadesse ja ümbritsevasse melusse süvenemisse üsna kesised. Liikumine oli keeruline, parkima pidi hästi kaugele. Tundus, et pidevalt tuleb trügida ja arvasin, et igal aastal ma siia ei tule.
Tänavu sügisel koroonaohu vältimiseks Palamusel traditsioonilist väljanäitust ja laata ei toimu. Kuivõrd teeb see elu igavamaks?
Sellest on kahju. Samas on see õige otsus. Viirus ju ikka Eestis levib. Sellest hoolimata korraldame veidi teistsuguse ürituse väiksemal määral. Toimub see laupäeval, mil Palamuse kuulutakse Jõgeva valla sügiskeskuseks. Toimub minilaat, kus saab osaleda teatud arv kohalikke käsitöömeistreid ja toidutootjaid. Rahvamajas toimub ka väiksemas mahus nunnude näitus.
Olete pärit ja elate praegugi Vaimastvere kandis. Kui kaua on seal Teie vanemad ja esivanemad elanud?
Olen pärit Vaimastverest ühe kilomeetri kaugusel asuvast Ehakülast. Praegu elavad seal mu vanaema ja mu vanemad. Minu vanaema vanemad pärinevad aga Põltsamaa poolt. Suguvõsa juured on aga ikka Jõgevamaalt.
Kas olite kultuuri valdkonnas tragi laps?
Kultuurialal tegin koolis põhimõtteliselt kõike, mis võimalik: mängisin pilli, tantsisin, laulsin, näitlesin näiteringi koosseisus. Vanaema Helgi Karu ja vanaisa Peeter Karu olid mul kohalikud kultuuritegijad. Vanaisa suri küll samal aastal kui ma sündisin. Tänu vanaemale olengi aga vist kultuuri juurde jõudnud. Tema juhtis näiteringi, laulis kohalikus laulukooris. Käisin vanaemaga kultuurisündmustel ja ringides kaasas.
Iga inimene peab tegema valikud elukutsele ja erialale. Teie läksite õppima Tartu kutsehariduskeskusesse turismikorraldust. Mis motiveeris?
Pärast keskkooli tuleb teha headest valikutest parim. Turismivaldkond polnud päris see, mida ma oleks hinges tahtnud. Pärast põhikooli huvitas mind ajakirjandus ja ma soovisin saada spordiajakirjanikuks.
Elu läks teistmoodi ja läksin õppima turismikorraldust. Turismivaldkond paelus mind ikka tegelikult ka. Paraku pole saanud õpitud väga palju praktikas rakendada. Olen siiski aeg-ajalt mõelnud väikese puhke- või toitlustuskoha rajamisele. Võib-olla tänaseks on see idee mööda läinud.
Kutsehariduskeskuses õpitust on aga kahtlemata väga palju kasu, sest omandasime saksa ja soome keele suhtlustasandil, teadmisi ja oskusi ürituste korraldamiseks.
Lisaks sellele on Teil rakendusliku kõrghariduse diplom ärijuhtimise alal?
Ärijuhtimist õppima minnes seostasin seda ala turismiga. Mõtlesin oma ettevõtte käima lükkamisele.
Vaimastvere Külaseltsil olid suured plaanid vana rahvamaja hoonega. Nüüd kardan, et see unistus enam ei teostu. Külaselts sai küll maja enda valdusesse. Valmisid mõnedki projektid, kuid kahjuks ei õnnestunud saada raha maja renoveerimiseks ehkki proovisime taotleda viie aasta jooksul. Nii matsime plaani maha. Ka paljud hakkajad inimesed on tänaseks Vaimastverest mujale elama kolinud.
Kas võib öelda, et ärijuhtimisse süüvimine õpetas lugema raha, mida on tarvis väga erinevates ametites?
Nii see on. Olen väga tänulik, et läksin ärijuhtimist õppima. Tänu sellele oskan praeguses töökohas teha ka raamatupidamist. Teen raamatupidamist ka mitmes mittetulundusühingus, kus tegev olen. See võimaldab ka kulusid kokku hoida, sest ei pea raamatupidajat palkama.
Kas töö pangas pakkus Teile rõõmu ja põnevust või oli etapp, mis ühel või teisel põhjusel tuli lihtsalt läbida?
Töötasin Hansapangas. Alustasin tööd Jõgeva kontoris tellerina, seejärel olin ametis erinevates Tartu kontorites. See oli huvitav periood. Paraku Tartusse tööle sõitmine väsitas.
Siis olin lühikest aega Jõgeva pangakontoris. Eelkõige oli aga pangatöö müügitöö, mis mulle ikka väga hästi ei sobinud. Sel põhjusel tuli ametit vahetada. See oli 2008. aastal.
Mis vahe on inimeste suhtumisel panka toona ja praegu?
Praegu puutuvad inimesed pangatöötajatega kontorites väga vähe kokku. Enamus asju saab toimetada internetis. Kui aastaid tagasi käis pangakontoris väga palju inimesi, siis nüüd piisavalt vähe. Ka ise külastan ka pangakontorit haruharva.
Aasta 2016 oli Teile murranguline selles mõttes, et kandideerisite vastloodud asutuse Palamuse Kultuur juhatajaks ja osutusite valituks. Miks otsustasite tööelus sellise pöörde teha?
Olin kultuurieluga varemgi kokku puutunud. 2009. aastast toimetasin Vaimastvere Külaseltsis. Vabal ajal tegelesin kultuuriga pidevalt. Soovisin seda aga teha põhitööna. Selleks tekkis ka reaalne võimalus. Olen selle valikuga väga rahul.
Mõistagi oli soov arendada Palamuse piirkonda, sellesse panustada. Arvasin, et tulemine väljastpoolt loob ka võimaluse, et suudan paika kaugemalt tulnud inimestele veelgi paremini „müüa“.
Milliseid ideid Palamuse Kultuur juhiks kandideerides välja pakkusite?
Essee kirjutasin küll. Tegelikult polegi hästi enam meeles, mida kirjutasin. Ehk see tingitud sellest, et olukord on vahepeal muutunud: minu ametisse asumisest on möödas peaaegu neli ja pool aastat. Kindlasti on mul praegu hoopis teised ideed ja visioonid kui toona.
Kuivõrd tuli ametisse asudes mõelda, et Palamuse vald ühineb haldusreformi käigus Jõgeva vallaga?
Minule tundus valdade ühinemine hea mõte. Palamuse on iseenesest tugev piirkond. Mida haldusreform kaasa toob, seda päris hästi ette ei kujutanud. Olime kõik helgete vaadetega.
Vaatasime pilti kultuurimaastikul laiemalt kui ainult Palamuse piirkond.
Mille üle tunnete kõige rohkem rõõmu oma senisest tööst Palamuse Kultuur juhina?
Suurimat rõõmu teeb, kui inimesed külastavad meie korraldatud üritusi ja lahkuvad siit hea tujuga. Hea meel on ka paljudest osalejatest huviringides. Mulle on oluline ka nende inimeste hea tuju, kellega koos sündmusi korraldame. Kui kõik õnnestub, siis ongi kõige rohkem rõõmu.
Mida teha, et Palamuse Eestimaa ja ka kaugemate paikade inimestes veelgi suuremat huvi tekitaks?
Meie töö keskmes pole mitte ainult Palamuse, vaid ka Luua, Kaarepere, samuti väiksemad paigad. Kaareperes paikneb looduslikult väga ilus Aruküla mägi. Luua on kena paik vanaaegse mõisahoonega.
Kui sageli külastab Palamuse kandi rahvas sealses rahvamajas toimuvat?
See oleneb täiesti üritusest. Lastele mõeldud sündmustel on kohal ka lapsevanemad. Pidevalt kohtab rahvamajas kultuuri- ja seltsieluhuvilisi eakaid. Hästi palju inimesi tuleb rahvamajja ka väljastpoolt Palamuse piirkonda.
Suur osa palamuselasi käib tööl Tartus või veelgi kaugemal ja ehk ei jõua kohale ajaks, mil rahvamajas midagi toimuma hakkab.
Kui raske on saada Palamusele esinema professionaalseid teatreid, muusikuid jne?
Kutselisi teatritruppe on esinema saada suhteliselt keeruline. Rahvamaja väike lava ei võimalda siin kõiki etendusi mängida. Suurtel teatritel on väga mahukad dekoratsioonid, omad nõudmised valgusele ja helile. Paar professionaalsete esinejatega kontserti aastas jõuame siiski korraldada.
Räägime ka Palamuse rahvamaja huviringidest?
Ringe on päris palju. Eakad tegutsevad tantsu ja lauluga. Tegutsevad rahvatantsrühmad, segakoor, samuti mudilas- ja vokaalansambel lastele. Viimased kollektiivid käivad küll koos Palamuse Laulustuudio ruumides vanas lasteaia majas.
Palamusel on ka amatöörteater. Oleme püüdnud tööle saada ka erinevaid spordikallakuga ringe. Püütud on teha võimlemist ja praegu tehakse BodyArt-i trenne kooli võimlas.
Oktoobris on tulemas uusi näidisringe: hääleseade koolitus, joogaring ja mõnedki tantsustiiliringid. Plaanis on avada ka uusi käsitööringe. Aeg-ajalt teeme küsitlusi, millega inimesed soovivad vabal ajal tegeleda.
Milliste ringide tegevuses ise osalete?
Tantsin teist hooaega Palamuse segarühmas Paunvere Tootsid-Teeled, mille juhendajaks on Virve Muser. Ise juhendan Kaarepere memmede rühma Tantsulust.
Olete vedanud Vaimastveres noorsootööd. Kuidas noori paremini kaasata paikkonna kultuuriellu?
Mitmed tulevad ise. Eriti need, kelle vanemad juba tegelevad kultuuriga. Lapsi ja noori peab motiveerima tulema rahvamaja ruumidesse, sest muidu harjumust ei teki. Kes juba huvitegevuses osalevad, saavad aru, mis on kultuur, miks tasuks tulla rahvamajja.
Mõistagi on tänapäeva lastel ka suur õpikoormus, mistõttu vaba aega kipub nappima.
Mis ajavahemikus, kui Palamuse on tänavu Jõgeva valla sügiskeskus veel põnevat toimuma hakkab?
Sügiskeskuse tegevusi on kuni 1. advendini ja need ei hõlma mitte ainult rahvamaja, vaid ka Palamuse muuseumi, Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi, raamatukogu, noortekeskust, laulustuudiot.
Nendes asutustes toimuvad sündmused mahuvad ka sügiskeskuse programmi. Toimuvad teatrietendused, kinoseansid, kontserdid, erinevad sündmused, mis inimestele huvi pakuvad.
Palamuse rahvamaja aknast välja vaadates on puude lehed veel rohelised?
Tänavu on üldse aastaaegade ja nendele iseloomuliku loodusega asjad teistmoodi. Ka kevad ja suvi tulid natuke hiljem. Võib-olla on samasugused lood ka sügisega.
Jõgevamaal tegutseb Kultuurikoda. Ametis on rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa peaspetsialist, kultuuritöö peaspetsialistid töötavad kohalikes omavalitsustes. Kuidas mõjutab see kultuurielu piirkondades?
Nõuannet ikka saab. Püüame omavahel rohkem koostööd teha nii valla kui ka kogu maakonna tasandil. Hea, et kultuuriteemalisi kokkusaamisi ja arutelusid on sagedamini toimuma hakanud. Plaane teeme üksteisega arvestavalt. Meil on ühine kultuurikalender, mis võimaldab vältida, et samalaadsed üritused ei kattuks. Püüdleme selle poole, et ühtsemaks saada.
Igas Jõgevamaa piirkonnas on ka mõneti erinev kultuurikorraldus. Ega igal pool ei peagi ühtmoodi olema. Tarvis on kasutada seda varianti, mis paremini töötab.
Kuivõrd vajavad Palamuse Kultuuri haldusalas olevad rahvamajad korrastamist, remonti?
Päris suuri asju praegu teoksil pole. Kaarepere rahvamajas vahetakse põrandat. Loodame, et tööd lõppevad oktoobris. Remonditöid tuleb ikka planeerida. Katus päris kuskilt õnneks läbi ei lase, midagi kokku kukkuma ei hakka.
Palamuse rahvamaja on tegelikult EELK Palamuse koguduse oma ja antud vallale rendile. Renoveerimine käib ikka Jõgeva valla ja Palamuse Kultuuri kaudu.
Kas Teie tööalases huviorbiidis on ka sport?
Palamuse piirkonnas pole eraldi spordiasutust. Veerandkoormusega sporditöötaja Toomas Klaarman on aga Palamuse Kultuur koosseisus. Enne kui ta sai Jõgevamaa Spordiliidu Kalju juhiks, tuli ta tööle Palamusele. Tema korraldab nii treeninguid kui ka spordiüritusi. Külarahvas saab käia Palamuse kooli võimlas korvpalli või võrkpalli mängimas.
Sel laupäeval on sangpommivõistlus Tootsi Kivi?
Seda võistlust veab suuresti spordimees Ülo Kuusk. Püüame elus hoida ka võistlust Paunvere Rammumees.
Kas tulite täna Vaimastverest Palamusele tööle võrriga?
Täna tulin siiski autoga. Polnud võrriilma.
Kuidas Teist võrriusku inimene sai?
Kõik algas minu sõbrannast Eili Arulast, kes tegi endale mootorrattaload 2009. aastal. Ma polnud siis üldse mootorrattasõber. Siis hakkasime koos sõitma. Eili juhtis ja suutis püsti hoida nii mootorratast kui ka mind. Aasta hiljem tegin ise mootorrattaload ja ostsin ratta. Nüüd olen sõitnud mootorrattaga juba kümme aastat.
Endal on mul mootorratas Suzuki ja Valgevenes aastal 1990 toodetud ratas MMVZ ehk Minsk. Võrr on meil aga üks kolme naise peale, sest võrri kestvussõit on meeskonnaala. Võrrisõitu hakkasime harrastama 2015. aastal.
Algul hakkasime sõitma ja nüüd korraldame juba võrrivõistluse etappe. Sõidud liiguvad erinevatesse paikadesse üle Eesti, sõltuvalt sellest, kus üks sõpruskond on otsustanud sõidu korraldada. Kõige pikemad on 24 tunni sõidud.
Kas etappe on tehtud ka Jõgevamaal?
Kaks korda on etapid toimunud Vaimastveres. Sel aastal toimus etapp Põltsamaal Kuningamäe kardirajal.
Millised on Teie enda saavutused motospordis?
Ma ei loe end just motosportlaseks. Olen ikka harrastaja. Kui võrrivõistlusel oli eraldi naiste võistlusklass, siis saime ka esikohti.
Millise tunde loob tsikli või võrrisõit?
Võistlusel tuleb vahel ka meestest kiirem ja osavam olla. Kui oled naine ja saad meestest mööda, siis tekitab see ikka uhkust küll.
Eili Arula, sõbranna, ajalehe Tartu Postimees ajakirjanik:
Tunneme Ehteliga teineteist iidamast-aadamast. Õppisime koos Vaimastvere põhikoolis. Kui mina Ehtelit esimest korda mootorrattaga sõitma kutsusin, arvas ta, et motohobi pole just kõige parem harrastus. Tema arvamus muutus, kui käisime koos Jõgevatrefil. Nüüd on Ehtelist saanud pühendunud motohuviline ja ta on kaasatud ka Jõgevatrefi korraldusmeeskonda.
Esile tõstmist väärib ka Ehteli oskus raha lugeda. Vaimastvere Võrriklubis on tema just see, et ütleb, millist ideed on reaalne ellu viia, millist mitte.
On rõõm, et Ehtel Valk on saanud oma kutsumusele vastava põneva rakenduse kultuurivaldkonnas.
Ehtel Valk
Sündinud 22.10.1985 Jõgeval
Haridus:
2016-2018 Tartu ülikool, magistrikraad, kultuurikorraldus
2008–2012 Lääne-Viru rakenduskõrgkool, bakalaureusekraad
Põhieriala: 2008–2012, ettevõtlus ja ärijuhtimine
Lisaeriala: Finantsjuhtimine
2005 – 2008 Tartu Kutsehariduskeskus
Eriala: turismikorraldus
Töökohad:
07.2016–… Palamuse Kultuur, juhataja
04.2008–07.2016 OÜ Belander Grupp, juhiabi/logistik
04.2006–04.2008 AS Hansapank, teller
06.2005–01.2007 Jõgeva vallavalitsus, noorsootöötaja
Kuulumine organisatsioonidesse:
MTÜ Vaimastvere Külaarendamise Selts juhatuse liige
MTÜ Vaimastvere Võrriklubi juhatuse liige
KÜ Vaimastvere Seitse juhatuse liige
Jõgeva Valla Noortevolikogu mentor
MTÜ Jõgeva MC liige
Tunnustused:
2019 – Rahvakultuuri Keskuse Tubli tegija tunnustus Palamuse kogukonna kultuurielu hoidmise ja arendamise eest;
2017 – Jõgeva vallavalitsuse tunnustus külaelu edendamise ees Vaimastveres
2013 – Jõgeva maavalitsuse tunnustus külaelu edendamise ees Vaimastveres
JAAN LUKAS
