Juba kolmandat aastat järjest korraldati Eesti Hobusekasvatajate Seltsi eestvedamisel Pajusi Loopre-Lepiku talus ratsutamisvõistlus. Võib öelda, et ratsasport on Eestis läbinisti naiste ala, kus üksikud ratsaspordiga tegelevad mehed vaid kinnitavad reeglit.
Möödunud laupäeval, 22. juulil, sai Pajusi valla Loopre-Lepiku talus teoks juba kolmas Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) poolt korraldatud karikaetapp. EHS-i tegevdirektori kohusetäitja Krista Sepp lausus, et seltsi eestvõttel on niisugust võistlussarja korraldatud juba kakskümmend aastat ning kolmel viimasel aastal on üks karikaetappidest teoks saanud Pajusi valla Loopre-Lepiku talus. Seekord oli seal võistlemas ühtekokku 82 ratsutajat. Naiste seas olid ka mõned meesvõistlejad, ent neid võis ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Hobusekasvatajad on omavahel kokku leppinud, et nad korraldavad võistluse kolmes erinevas parkuuris. Lisaks kolmele kokku lepitud parkuurile on jäetud võistluste kohapealsele korraldajale võimalus võtta kavva üks ala mistahes tõugu hobustele. Krista Sepa sõnul suureneb Eestis aasta-aastalt ratsutamisvõistlustel startijate arv. Aga kohalike hobusetõugude olukord pole siiski roosiline ja EHS-i eesmärk on propageerida karikasarja kaudu eelkõige kohalikke hobusetõuge. Kahjuks on kolmel-neljal viimasel aastal eesti ja tori hobustel varssade arv oluliselt vähenenud. Väiksema arvu sündide juures jõuab eesti ja tori tõugu hobuseid ka vähem spordiareenile. Takistussõit aga on järjest populaarsemaks muutuv ratsavõistluste ala.
Kõrgeid kohti ei sihi
Paidest Loopre-Lepiku tallu võistlema tulnud Kirsika Neimla lausus, et tema lapsepõlvekodus Jänedal oli oma hobusetall. Nüüd on mitmest hobusest alles vaid üks tori hobune. Hobustega tegelemine meeldib Kirsika Neimlale siiani ja ta püüab ka jõudumööda erinevatest võistlustest osa võtta. Tänavu tahab ta kindlasti osaleda ka Toris toimuval Põrgu Karikal.
Kui Kirsika Neimlaga vestlesime, oli ta Pajusis oma etteaste juba sooritanud. Ühe tõkke ajas tema hobune maha, sest maneežile tulnud järgmine võistleja jäi talle tõkke juures ette. Avatud klassis tähendab ühe tõkke mahaajamine seda, et kõrgele kohale siis enam loota ei tasu. Samas oli avatud klassis võistlemas vaid kaks tori hobust ning tõugude arvestuses sai üks võistleja esimese ja teine teise koha. Kirsika Neimla sõnul tema avatud klassis kõrgeid kohti ei sihi, vaid püüab parkuuri võimalikult hästi läbi sõita. Hajutamas käib Kirsika Neimla Säreveres.
Loopre-Lepiku talu peremees Lembit Paal ütles, et ta ei näe vajadust ega tegelikult ka võimalust, et Loopre-Lepiku maneežil saaks läbi viia rohkem ratsavõistlusi, kui praegune üks EHS-i karikaetapp aastas. Nemad Pajusis teevad seda kõike põhitegevuse kõrvalt ühiskondlikus korras ja ratsaspordi arendamiseks pole piirkonnas ka tugevat kandepinda.
Vaja sisemaneeži
Lastele algõppe võimaldamise kõrval pole Loopre-Lepiku talu arendajad, ratsutamist silmas pidades, endale suuremaid eesmärke seadnud. Ratsasport on kallis võistlusala ja peale Leader-programmist investeeringuteks saadud toetuse pole Loopre-Lepiku rohkem toetusi saanud. Kahjuks pole läheduses ka ühtegi suuremat linna, mis looks eelduse ratsaspordi jõulisemaks arendamiseks. Raha liigub ikkagi eelkõige linnades, mitte maapiirkondades. EHS-i karikaetapp pakub Põltsamaa piirkonna rahvale suurepärast võimalust näha võistlemas pea kogu Eesti ratsaspordi paremikku. Lembit Paali sõnul ei tähenda tagasihoidlik suhtumine ratsaspordi arendamisse Loopre-Lepiku talus seda, et temal ja ta mõttekaaslastel puuduks unistus rajada Pajusisse sisemaneež, mis pakuks hoopis teistsuguse võimaluse ratsaspordi arendamiseks Põltsamaa piirkonnas.
Pajusi vallas on peetud aru ratsutamise algõpe kohaliku kooli õppeprogrammi sisseviimise üle. Seda aga ei saa teha enne, kui on olemas sisemaneež. Samas ei saa sisemaneeži rajada, kui pole kindlust, et omavalitsusepoolne tellimus ratsutamise algõppeks tuleb. Kui pärast oktoobris toimuvaid valimisi võtab ühinenud valla volikogu suuna sellele, et ratsutamise algõpe piirkonna koolide õppekavasse tuleb, tasub sellest teemast edasi rääkida ja ratsaspordi arendamisega piirkonnas jõuliselt edasi liikuda. Ratsaspordi arendamisel ainult entusiastidele lootes ei jõua Paali kinnitusel kuigi kaugele.
EHS-i järgmine tänavune karikaetapp saab 29. juulil teoks Vändras ning kolmas septembri alguses Toris. Vaatemängulisust ja tõsisemale võistluste jälgijale pinget pakkuvaid võistlusi tasub vaatama minna kasvõi seepärast, et need on täiesti omanäolised ettevõtmised.
TOOMAS REINPÕLD
