Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähemal paaril aastal ei paista ehitusmahtude suurenemist tulevat, vaid langus aina süveneb.
Seda eelkõige muidugi Euroopa Liidu tõukefondide raha vähenemise tõttu, mis esialgu on küll ajutine, paari-kolme aastane. Ehitussektor on olnud siiani neist fondidest suurim kasusaaja. Aastal 2013 lõpeb EL seitsmeaastane eelarveperiood ning 2014 algab järgmine. Selle vahetumisega kaasneb aina suurenev auk raha sissevoolus. Veidi pikemas perspektiivis vaadates ei ole tegelikult ka järgmise eelarveperioodi prioriteedid enam nii palju ehitussektori suunas kaldu kui varem. Kuigi valitsus lubas oma 2014. aasta eelarves elavdada ehitussektorit suuremeelselt riigipoolsete kinnisvarainvesteeringute suurendamisega, on nende võimalused seda teha samuti vägagi piiratud ning riigi kinnisvarainvesteeringute suurendamine 10 miljoni euro ulatuses ei tasanda kaugeltki kogu valitsussektori investeeringute langust järgnevatel aastatel. Välisvahendite prognoositav langus 2014. aastal on 8,2 protsenti ning valitsussektori investeeringute langus 9 protsenti.
Erasektori ehitusnõudlus ei suuda seda kahanemist tasa teha. Ka ettevõtete investeeringute langus on viimasel ajal olnud seotud just ehitustesse investeerimise vähenemisega.
Kuigi kinnisvarahinnad tõusevad ja seda jätkuvalt 8 protsendimääraga aastas, mis viitab vaikselt taastuvale nõudlusele kinnisvaraturul ning suurendab motivatsiooni ehitustegevuseks. Samal ajal aga pakkumine eriti ei suurene. Kinnisvarahindu suruvad üles ka kasvavad ehituskulud, mis suurenevad 5 protsenti aastas, samas on palkade kasv kinnisvarahindade kasvule viimastel aastatel alla jäänud ja ostujõud piirab edasist kinnisvarahindade tõusuhoogu. Kinnisvarahindade tõus pidurdub mõnevõrra ilmselt ka sel hetkel, kui intressid tõusma hakkavad, see tähendab umbes paari aasta pärast.
Tarbijate laenunõudlus on küll vaikselt taastumas, kuid nende võetavad uued kinnisvaralaenud on umbes sama suured kui samal ajal tagasi makstavad laenud. Seega tarbijate laenukoormus hetkel veel ei suurene. Ehitussektori osakaal kogu majanduses on 7,2 protsenti. Seega heidab sektori käekäik pika varju ka kogu majanduse käekäigule lähiaastatel.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
