Valitsus kiitis maikuu lõpus heaks järgmise nelja aasta tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegia, millega on plaanitud 2020–2023 aastate riigieelarvete mahuks kokku ligi 49 miljardit eurot.
Sotsiaalvaldkonna eesmärgid on nii tegevusprogrammis kui ka eelarvestrateegias olulisel kohal. Fookuses on inimkeskse ja tõhusa tervishoiu arendamine, pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadustega inimeste poliitika kaasajastamine, eakate toimetuleku ja heaolu tõstmine, tööhõive suurendamine ja oskuste arendamine ning liikumisharjumuste suurendamine ja vaimse tervise probleemide ennetus.
Tervislikud eluviisid
Loomulikult on jätkuvalt tähtsal kohal tervishoiusüsteemi ja erinevate teenuste arendamine ning rõõm on tõdeda, et viimase kümne aastaga on Eesti meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Muret teeb inimeste tervena elatud aastate oluliselt väiksem arv, mis ei ole kahjuks niivõrd jõudsalt kasvanud. Sellest lähtuvalt on valitsus seadnud eesmärgiks keskenduda senisest enam inimeste hea terviseseisundi säilitamisele, haiguste ennetusele ja teavitustööle.
Eesmärgi saavutamiseks on kahtlemata oluline nii riigi, tervishoiusektori, tööandjate kui ka iga inimese enda panus oma tervise hoidmisse. Me kõik saame kaasa aidata, et luua elukeskkond, kus tervisesõbralik valik oleks kõige lihtsam valik. Seejuures oleme valitsusliidu aluspõhimõtetena kokku leppinud, et peame oluliseks laste ja noorte regulaarse terviseseisundi jälgimist, sh ülekaalulisuse, sõltuvustegevuste ja vaimse tervise probleemide vähendamist.
Neid teemasid käsitletakse nii rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tervist toetavate valikute programmis, rahvatervise seaduse eelnõus, toitumise ja liikumise rohelises raamatus kui ka laialdasemalt teistes arengukavades ja dokumentides.
Arstiabi kättesaadavus
Uue valitsuse üheks prioriteediks on esmatasandi arstiabi arendamine ja selle kättesaadavuse parandamine, mis on tugeva tervishoiusüsteemi alus. Kindlasti peab kvaliteetne perearstiabi olema tagatud maapiirkondades. Leian, et uued tervisekeskused on siinkohal üheks heaks lahenduseks, et soodustada laialdast kvaliteetsete tervishoiuteenuste valikut.
Tõhusa esmatasandiga tervisesüsteem on ka efektiivsem, tervishoiukulud patsiendi kohta madalamad ja rahva tervis parem. Olen igati nõus, et tervishoius on vaja suuremat rahastust, kuid sama tähtis on olemasolevate ressursside otstarbekas kasutamine. Siinkohal võib kitsaskohana välja tuua näiteks selle, kui inimesed pöörduvad liiga paljude tervisemurede korral erakorralise meditsiini osakonda, mitte perearsti poole. EMO on aga tervishoiusüsteemi kõige kallim koht patsientide ravimiseks ning seepärast ongi tähtis just esmatasandi arstiabi laiendamine ja maakonnahaiglate kättesaadavus.
Samuti on tegevusprogrammis tähtsal kohal erinevate tehniliste- ja digilahenduste välja töötamine. Esimese uuendusena võib esile tõsta üleriigilise digiregistratuuri, mille planeerime käivitada juba augustikuu jooksul. Usun, et see on väga mugav lahendus, milles saab vastuvõtuaega nii broneerida, muuta kui ka tühistada, samuti näha ühel internetilehel kõiki väljastatud saatekirju. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil kavas veel selle aastanumbri sees koostada analüüs ja ettepanekud patsiendiportaali teenuste uuendamiseks ja lähteülesanne raviplaani lisamiseks tervise infosüsteemi. Uue aasta algusest soovime isikustada perearsti nõustamisteenuse, et muuta e-võimalused veelgi tõhusamaks.
Täiendavalt soovime läbi viia ka analüüsi arstiabi kättesaadavuse parandamiseks ravikindlustamata inimestele, eeskätt esmatasandi osas. See toetab solidaarsuse põhimõtet ja on minu hinnangul igati oluline teema, millega tuleb tegeleda.
Väärikas vanaduspõlv
Samme tuleb astuda ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna suurema integreerituse suunas, olgu selleks siis õendusabi parem kättesaadavus hooldekodudes või süsteemide laialdasem ühildamine. Peamine on, et inimesed saaksid vajalikku abi ning ei peaks pidevalt pead murdma killustunud teenuste vahel.
Eesti ühiskonna vananemine ja selle tagajärjed ei ole enam pelgalt sõnakõlks, mille pärast spetsialistid muret tunnevad, vaid omastehooldus ja mure lähedastel lasuva hoolduskoormuse pärast on jõudnud ka avalikku debatti. Võin ühtlasi kinnitada, et koalitsioonipartnerid on üksmeelel, et peame senisest enam tähelepanu ja võimaluse korral ressursse suunama hooldusteenustele, sest inimestel peab olema õigus väärikalt vananeda.
Hoolduskoormuse vähendamiseks ja süsteemi parandamiseks oleme kaasajastamas pikaajalise hoolduse korraldust ja erivajadustega inimeste poliitikat, luues muu hulgas arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks. Laialdasem eesmärk on kahtlemata vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal vajalikku tuge.
Samuti olen seisukohal, et inimestel peavad olema paremad ja soodsamad võimalused erinevateks koduteenusteks, sest asutusepõhine hooldus peaks olema inimese jaoks valik alles siis, kui kodus elamine pole enam võimalik. Lisaks soovime lihtsustada püsiva puude süsteemi, panna suuremat rõhku hooldustöötajate väljaõppele ja täiendharidusele ning jätkata innovaatilise eakatekodu projekti keerulise hooldusvajadusega inimestele.
Järgmiste aastate üheks olulisemaks eesmärgiks on kindlasti erakorralise pensionitõusu läbiviimine. Iga-aastane indekseerimine tõstab küll stabiilselt keskmist vanaduspensioni, kuid pole piisav, et tuua meie inimesed vaesuspiirist välja.
Valitsuskoalitsioon leppis riigi eelarvestrateegia kõnelustel kokku, et esimese sammuna eakate toetamisel tõstame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra ehk kokku 550 euroni. See otsus tagab, et keskmine vanaduspension püsib ka 2020. aastal tulumaksuvaba. Erakorraline pensionitõus on igal juhul meie jätkuv prioriteet ning esitame ka vastavad analüüsid ja ettepanekud valitsuskabinetile arutamiseks.
TANEL KIIK, sotsiaalminister
